Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lapse arengu ABC: teismeline

esmaspäev, 28. detsember 2015
Teismelise aeg on sageli peredes tormiline ning emotsionaalne. Avaldame siinkohal Perekeskuse Sina ja Mina asjaliku kirjutise teismelise arengut puudutavate müütide ning olulisemate verstapostide kohta.

Müüdid
  1. Teismeliste pöörases käitumises on süüdi nende möllavad hormoonid. Hormoonide tase küll tõuseb organismis sellel arenguperioodil, kuid üksnes see ei määratle noorukieas toimuvat. Tänapäeval on teada, et see, mida noorukid kogevad, on peamiselt tingitud muutustest nende aju arengus.
  2. Puberteet ja teismeiga on lihtsalt ebaküpsuse periood ja sellest tuleb välja "kasvada". Vastupidi, noorukitel ei tule see periood mitte lihtsalt “üle elada” ega sellest “välja kasvada”- see on oluline arenguperiood. Ülesanded sel ajal on  täiskasvanute seatud piiride testimine, kirglik katsetamine, vajadus kogeda uut ja põnevat (läbi positiivsete õnnestumiste kui ka vigade ja eksimuste). Läbi nende kinnistuvad noore põhilised iseloomuomadused, mis võimaldavad liikumist täiskasvanuellu.
  3. Noorukiea ülesanne on liikumine vanematest sõltuvusest täieliku iseseisvuseni. Kuigi on loomulik ja arenguliselt vajalik eemalduda oma vanematest, vajavad noorukid sel perioodil siiski toetavaid suhteid täiskasvanutega. Vanemad saavad pakkuda turvalist eraldumist (piiride/kokkulepete lõdvendamisega, usalduse ja vastutuse üleandmisega) samm-sammult, mitte noorukit üksi jättes, a la "nüüdsest-saa-ise-hakkama" iseseisvust. Eraldumist vanematest toetab ka teismelise suunatus eakaaslaste poole.
  4. Minu kohustus lapsevanemana on aidata oma teismelisel lahendada konflikte ja probleeme, mis tal tekivad. Kuigi inimlikult soovime aidata oma lähedasi, isegi nende eest nende probleeme lahendades (võimalik, et tegime nii oma lastega, kui nad olid veel pisikesed), siis noorukid vajavad ennekõike siiski tunnet, et on meiega emotsionaalselt ühenduses, et me mõistame neid. Abistav on kogemus, kui kuulame oma last, aitame tal ventileerida oma tundeid, sõnastada kogetut, analüüsida võimalikke lahendusvariante. Ja ennekõike - lubame/usaldame teismelisel oma probleem ise lahendada.
  5. Kõige intensiivsem aju areng leiab aset varasemas teismeliseeas – kui mu laps on gümnaasiumi lõpetanud, peaks olukord rahunema. Teismelise aju areneb (otsmiku- ja kiirusagarad, millised vastutavad analüüsi- ja empaatiavõime ning enesekontrolli eest) eriti intensiivselt vanuses 12-25 aastat. Seega on vanemana oluline jätkata delikaatselt (austades noore saavutatud iseseisvust) oma hilisteismelise (16-19) ja noore täiskasvanu eas (20-25) lapse kannatlikku toetamist ja suunamist.  
  6. Maailm on nii palju muutunud, et ei saa võrrelda minu enda teismeea kogemusi minu lapse omadega. Analüüsides enda kogemusi oma päritoluperes kasvamisest teismelisena, võivad need olla lähtepunktiks, kust omandada olulisi õppetunde – mida soovin teha sarnaselt oma vanematega, mida teeksin ise lapsevanemana kindlasti erinevalt – lähtuvalt lapse arenguvajadustest. Tagasivaade näitab meile, kuidas luua, hoida ja säilitada tihedad sidemed oma lastega teekonnal läbi teismeea nooreks täiskasvanuks.
Noorusea arenguülesanded
  • Füüsiline areng – teismeiga on defineeritud kui bioloogiliste muutuste perioodi. Keskmises noorukieas (15-17), kui mitte varem, on lõppenud füsioloogiline kasv. Noor on lähedal oma täiskasvanuea pikkusele ja kaalule ning on nüüd  füüsiliselt võimeline saama järglasi.
  • Intellektuaalne areng – enamik noorukeid tajuvad neid ümbritsevat maailma must-valgelt: asi on kas õige või vale, suurepärane või kohutav. Nende fookus on olevikul, praeguses hetkes, mis seletab nooremate teismeliste suutmatust arvestada oma tegevuse pikaajaliste tagajärgedega. Hilises teismeeas on noored suutelised juba planeerima tulevikku ja tegema pikaajalisi otsuseid/valikuid. Areneb võime lahendada keerulisi probleeme ning tunnetada, mida teised mõtlevad.
  • Emotsionaalne areng – teismeea ülesanne on iseseivuda, saavutada autonoomia. See nõuab distantseerumist oma emast ja isast. Liikumine autonoomia suunas võib väljenduda mitmeti: vähem väljendatakse kiindumust vanematesse, rohkem aega veedetakse koos sõpradega, esineb palju vaidlusi, vanemate autoriteet seatakse küsimärgi alla, nihutatakse kokkulepitud piire jne. Kogetakse vastuolulisi tundeid vanemate ja turvalise kodu osas, on päris tavaline, et nooruk liigub kui jo-jo edasi-tagasi (läheneb-kaugeneb, et lõpuks eralduda lõplikult).
  • Sotsiaalne areng – senine lapse elu on keerelnud peamiselt ümber päritolupere. Teismeiga mõjub kui kivi kukkumine vette, kuhu tekivad laienevad ringid, sest tema sõpruskond laieneb üha väljapoole, lisanduvad sõprussuhted samast ja vastassoost noortega, inimestega erinevatest sotsiaalsetest ja etnilistest rühmadest. Lisaks teised täiskasvanud, nagu õpetajad või treenerid. Areneb välja võime armuda ning luua romantilisi suhteid.
Nõuanded teismelisega suhtlemisel

Dialoogiline suhtlemine
Kui teie laps on saanud teismeliseks, siis on peamiselt ainus, mida ta teilt vanematena soovib ja vajab, teadmine, et “vähemalt teie kaks usute minusse, et ma olen okei”. Kahjuks see sageli nii ei ole (laps ei tunneta seda), sest meil lapsevanematena on enamasti selline õpetajalik, vigu otsiv ja märkav hoiak…, kui tahame noorega rääkida, läheb enamasti loenguks või moraalijutluseks. On leitud, et oma lastega suhtleme igapäevaselt kui ajakirjanikud, nö “intervjueerides” oma last (kuidas läks? miks ei ole rahul? mis juhtus? mis edasi saab? jne. jne). Taolise suhtlusstiili puudus seisneb selle ühepoolsuses, noorelt saame küsitluse käigus infot, ennast me ju aga ei ava. Seega ei soodusta see kontakti, usaldust ega sooje suhteid. Mida aga nooruk vajab on kontakt ja dialoog.

Viljatute moraalijutluste asemel (monoloog) või väitluste (kaks monoloogi) asemel soovitatakse asuda oma teismelisega isiklikku ja arendavasse dialoogi. Dialoog eeldab mõlemalt poolelt avatust, huvi ja pühendumust. Avatust ja huvi kuulata ka enda arvamusest erinevaid arusaamu ja hoiakuid; valmisolekut ka oma arusaamade muutmiseks ning oma teismelise noore arvamuste kuulamiseks ka aja panustamist ja tõelist kohalolekut, pühendumust.

Ennetav dialoog reeglite osas
Kui teie laps on jõudmas teismeikka (10-12), soovitame temaga pidada maha järgmine vestlus: “Nüüd, kus oled jõudnud teatud vanusesse, on oluline, et lepiksime mõnes asjas kokku. Need kokkulepped puudutavad sinu ajaveetmist sõpradega, kellaaegu, millal peaksid õhtuti koju tulema, kooli, sõltuvusaineid, pidusid, netikasutust jne.” Võite oma ettepanekud esitada lapsele kirjalikult ja paluda tal need rahulikult üle vaadata, et siis üheskoos kokkulepitud ajal kokku tulla (miks mitte minna näiteks selleks koos välja pitsat sööma?), et need punktid üheskoos läbi arutada ja reegleid vajadusel kohandada. Andke noorele teada, et need reeglid ei pea kehtima järgmise dekaadi, pigem vaadatakse need iga-aastaselt üle (pitsakülastuse ajal). Sellisel moel suurendate lapse omavastutust ja teete tööd enda kui vanema kontrolli teemaga.

Konflikt teismelisega kui kingitus ja väljakutse
Pärast 10-15 aastat endast parimat andes lapsevanema ja kasvataja rollis, tuleb teadvustada endale oma pingutuste tulemusi:
  • Teismelised panevad meie väärtused proovile, et testida, kas ka nemad soovivad nende järgi elada. See väljendub paljudes intellektuaalsetes vaidlustes, hästiargumenteeritud “rünnakutes” lapsevanema veendumuste ja traditsioonide vastu. See võib lapsevanemat hirmutada, ent olukorda võiks võtta kui positiivset väljakutset. Kas ollakse valmis ka oma rutiiniks muutunud arusaamu muutma?
  • Töö iseenda sallivuse ja empaatiaga. Kas suudame edasi elada, kui meie lapsel on kardinaalselt erinev ellusuhtumine, vaated?
  • Kingitusena tuleks võtta vaba aja suurenemist, mis annab võimaluse olla taas armastava partneri rollis, et teineteisele kaasaga taas läheneda. Vanemal, kes on oma vanemarolli külge liialt klammerdunud, võib noorukist lahtilaskmine tunduda hirmutav. Sellisel juhul reageerib noor kas jätkuva sõltuvusega või liialdatud mässuga.
On aeg luua oma teismelisega täiskasvanulik, võrdne sõprussuhe. Vaadake oma teismelisi lapsi ja nautige neid!

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas olla abiks lapsele, kes ei saa seda, mida tahab
Väikelastega peredes on tavapärane, et lapse soovid ületavad vanemate kannatlikkuse piiri. Ülipopulaarses raamatus "Arukas armastus" on sel teemal igati asjalik lähenemine.
Kuidas renoveerida ja sisustada kodu nii, et see on hea kogu pere tervisele
Paljudes ehitusmaterjalides (segudes – värvid, lakid, liimid jms) või viimistlusvahendites (põrandakatted, tapeet jms) sisalduvad kemikaalid võivad olla kahjulikud tervisele ja keskkonnale. Seetõttu on hea teada, kuidas teha paremaid ja tervislikumaid valikuid.
Hooandja projekt - Ööpäevaringse Ämmaemanda Nõuandetelefoni avamine
Iga naine vajab mõnes eluetapis kiiret professionaalset ämmaemanda nõu. Küsimus-mure võib tekkida väga ootamatult, millele soovitakse vastust kohe, kasvõi öösel. Üleriigiline ööpäevaringne Ämmaemanda Nõuandetelefon on mõeldud kõigile tüdrukutele, naistele ja ka meestele, kellel on küsimus terve naise elukaarel toimuvute meditsiiniliste kui ka mittemeditsiiniliste küsimuste kohta. 
Geelküünla valmistamine
Jõulupühad on mõnus aeg koos lastega fantaasiarikaste geelküünalde tegemiseks. 
Loomaaialoomade jõulupidu Tallinna Loomaaias, 27. detsembril
detsember
Jõuluvanad ei unusta ka loomaaialoomi! Sel pühapäeval, 27. detsembril kell 12 saabuvad jõuluvanad läänevärava kaudu loomaaeda, et oma lemmikuid meelepärase toidupoolise või mänguasjaga rõõmustada.