Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Laps ei tule, kui teda kutsutakse

kolmapäev, 24. jaanuar
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Mida teha
  • Kutsuge. Oodake. Tegutsege. Järgige seda protseduuri: määrake lapse asukoht visuaalselt kindlaks. Hüüdke üks kord. Oodake 3 minutit. Minge lapse juurde, võtke tal käest kinni ja öelge: "Kui ma kutsun, siis ma tahan, et sa tuleksid." Siis viige ta soovitud kohta. Kui te seda järjekindlalt teete, saab ta aru, et te tõesti eeldate, et ta tuleb, kui teda kutsutakse.
  • Jälgige, kuidas teie perekonna täiskasvanud toimivad. Kas kutsuja hüüab mõnest teisest toast? Kas kutsutav pomiseb: "Kohe". Ja siis tuleb talle meenutada veel mitu korda, enne kui ta vastab? See ongi teie lapse käitumise eeskuju. Muutke enda reageerimisviisi ja andke oma käitumisega eeskuju, mida te oma lapselt ootate.
  • Hoiatage. Üleminek ühelt tegevuselt teisele võib olla lastele raske. Selle asemel, et hüüda: "Tule kohe!", püüdke anda esmalt kaks hoiatust. "Sa pead viie minuti pärast tulema." Mõni minut hiljem öelge: "Kaks minutit!" Siis: "Palun tule nüüd." Siis oodake veel üks minut. Kui ta ei reageeri, minge lapse juurde ja võtke tal käest kinni, öeldes: "Kui ma sin enda juurde kutsun, siis ma tahan, et sa ka tuleksid."
  • Tunnustage lapse soove. Andke talle mõista, et te saate aru, et ta tahab edasi mängida ning siis jätkake jutu ja tegudega, mis soodustavad kuuletumist, näiteks: "Ma olen kindel, et sa jääksidki basseini elama, aga nüüd on aeg minna. Su rätik on siin."
  • Kasutage lapse kutsumiseks lõunasöögikella või taimerit. Öelge lapsele, et kui ta kuuleb kellahelinat, peab ta tulema teie juurde enne, kui te jõuate viiekümneni lugeda. See on vahva ja konkreetne indikaator. Kui teil on rohkem kui üks laps, võite lasta kõigepealt ühel teie kutsele vastata ja siis helistage teisele teist korda kella.
  • Kontrollige ta kuulmist. Jälgige, et lapse kõrvakuulmist on kontrollitud ja tema kutsele vastamata jätmine ei tulene mõnest kuulmisprobleemist.

Mida mitte teha
  • Ärge kutsuge last kaugemalt kui umbes 8 meetrit. Mida kaugemal te lapsest olete, seda tõenäolisemalt eirab ta teie kutset.
  • Ärge kutsuge last enne, kui te olete tõepoolest tema tulekuks valmis. Kui te kutsute last, aga hakkate ise hoopis millegi muuga tegelema, annate talle mõista, et antud kutse oli vaid hoiatus selle kohta, et teda millalgi lähitulevikus vajate.
Loe lisa raamatust: "Nututa kasvatus" (Elizabeth Pantley)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Pähklipõhjal kreemjas kohupiimakook
Üks mõnusalt kreemjas ja mitte liiga magus kohupiimakook sobib suurepäraselt saabuvaks nädalavahetuseks.
Teemapäev ´Tähetargad´ lastemuuseumis Miiamilla, 15. jaanuaril
jaanuar
15. jaanuaril toimub teemapäev "Tähetargad" Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla kell 14.30-17.30. Kutsume kõiki väikesi 5-11-aastaseid täheteadlasi uurima kosmost ja meisterdama oma isiklikku "planetaariumi".
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Tõhus ja lihtne nipp vaibalt plekkide eemaldamiseks
Vaibalt pleki eemaldamise juures on üks kõige olulisem reegel - mitte kunagi ära hõõru plekki. See teeb olukorra palju hullemaks ning võib lõppeda hoopis vaiba keemilisse puhastusse viimisega.
Isetetehtud hoiukarp - praktiline ning põnev ettevõtmine koos lapsega
Hoiukarbi meisterdamine on vaheldusrikas ja lõbus ettevõtmine, pealegi aitab näputöö arendada lastel peenmotoorikat . Lapsel on võimalik disainida just selline hoiukarp, mis talle kõige rohkem meeldib. Lisaks on tegemist vägagi praktilise tööga, sest karpidesse on alati miskit panna (nt mänguasjad, riided jne).