Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Kuidas öelda teismelisele EI ja miks see on niivõrd oluline?

esmaspäev, 28. juuli 2014
Teismelisega suhtlemine võib lapsevanema jaoks olla aeg-ajalt tõeline väljakutse. Sageli on vaja öelda "Ei", kuid sellega kaasneb enamasti protest ja lõputud vaidlused. Ei ütlemine on teismelise vanemaks olemise kõige raskem ja katsumusterohkem osa, kuid see on ka üks kõige olulisemaid osi, arvaku su laps asjast mida tahab.

Teismeliste vaidlusviis
Kui sa oled teismelisele ei öelnud, siis ükskõik, mis sa pärast seda ütled, ei loe enam kuigi palju. Ainus asi, mida su teismeline kuuleb on see, kas ei ikka veel kehtib või mitte. Niikaua, kui sa vestlust jätkad on kogu nende jutt, mis sinu eile järgneb, vaid pingutus selle nimel, et sinu ei jaa-ks muuta.

Teismeline pole huvitatud sinu vaatenurga poolt- ja vastuväidete kaalumisest, et kõige mõistlikuma lahenduseni jõuda. Teda ei huvita sinu ei põhjuste mõistmine, ei on vaid tema enda argumentide stardipunkt. Samuti ei hooli ta, kas konkreetne ei on õiglane või mitte. Talle on kõik eid ebaõiglased.

Teismelised on esmaklassilised protsessijad. Nende aju on noor ja terane, mõtlemine kiire ning neile annab igas vaidluses meie ees silmapilkse eelise asjaolu, et nad ei püüa tõest kuigi palju kinni hoida. Noorukiea vaidlustaktika seisneb selles, et pärast seda kui oled ei öelnud, leiad end lühikese aja jooksul kõrvuni uppununa kõikvõimalike kõrvalteemade mädasohu, kaitstes tervet rida seisukohti, mis esialgsesse vestlusse üldse ei kuulunud. Nüüd oled sa kaitsepositsioonil, tõrjudes üht uut argumenti teise järel, kõik teenimas ainsamat eesmärki - näidata sulle, et sinu ei on vastuvõetamatu.

Miks sa ei tohiks pead liiva alla peita
Oma teismelise lapsega suheldes tahad sa olla võimeline ei ütlema ja endale kindlaks jääma. Sa tahad, et suudaksid öelda ei ilma alati suurde sõnasõtta sattumata, kuigi see polegi nii lihtne. Lapsed toovad vestlusse kaasa terve relvade arsenali. Sul tuleb välja töötada ei, mille taga seisaks tõeline jõud ja võim. Viga number üks on lubada end liiga sageli sidrunina tühjaks pigistada. Mõnikord see siiski juhtub. See pole kuigi suur probleem, kuni jääb erandiks, mitte reegliks. Kui nende sihikindlus liiga sageli vilja kannab, kui sa pea liiva alla peidad ja eist saab liiga sageli jaa, muutub olukord katastroofiliseks. Neis olukordades omandab su laps järgmise kohutava õppetunni: "Kui ma protesteerin ja oma tahtmist ei saa ning edasi protesteerin ja ikka oma tahtmist ei saa, tähendab see, et ma pole protesteerinud piisavalt kaua, seega ma parem kahekordistan proteste."

Kui ta ära õpib, et võib su sidrunina tühjaks pigistada, jääbki ta seda tegema. Ja ta ei näe oma käitumises midagi halba. Järeleandmise suurim oht seisneb selles, et sellest hetkest alates on mängujuht ja olukorra peremees tema, mitte sina. Tema kontrollib, kuhu piir tõmmatakse.

Oma seisukoha selgitamine
Kuigi su lapsed ei pruugi alati arukalt käituda, tahad siiski suhelda nendega nii täiskasvanulikul moel kui võimalik. Üksteise suhtes lugupidavaks jäämine on alati väärt eesmärk. 

Alustuseks ütle ei ja selgita oma seisukohta. Nad tahavad alati teada, miks ja nad on selgituse ära teeninud. See peaks olema võimalikult lühike ja aus. Ei tasu oodata, et sinu lihtne ei ilma igasuguste põhjendusteta jutu lõpetaks. On väga oluline kuulata, mis tal öelda on. Seda lugupidamist peaksid alati osutuma. Tal on selleks õigus. Ta kogeb mittekuulamist enda halvustamisena ning see loob teie vahele kohe suure barjääri.

Ükskõik kui emotsionaalne või ebaloogiline tema argument on, tuleks seda siiski respekteerida, andes talle teada, et kuulasid ta ära. Kuid seejärel on sul vaba voli edasi liikuda. 

Vestluse lõpetamine
On hea, kasulik ja vajalik laskuda teismelisega tõelisse diskussiooni ja kaaluda, mida teismeline sinu keeldumise põhjustele vastuseks ütleb, kuid vestluse jätkamine pärast mõistlikul määral edasi-tagasi servimist kahandab kogu jutuajamise väärtust kiiresti.

Reegel on lihtne. Pärast ei ütlemist kuula, vestle, muuda meelt, kui selleks vajadust tunned. Kuid kui sa meelt ei muuda, eralda end teemast. See on ainus turvaline väljumistee.

Aga kuidas teada, millal on aeg lõpetada? Kuidas määratleda punkti, kus mõistlik vestlus on muutunud mangumiseks, mis toob kaasa üksnes mõlema poole viha eskaleerumise? Vastus on lihtne - sinu vererõhk. Igas ei vestluses tekib kiiresti hetk, mil tunned, et sinus hakkab kujuma viha - stressitaseme tõus. See on punkt, kus tuleb end toimuvast lahti ühendada ja teha seda võimalikult kiiresti.

Enda eraldamine ja "pigem varem kui hiljem" reegli tähtsus
Kuidas siis ikkagi eraldada end tuliseks kippuvast vestlusest? Tehnika on väga lihtne - pane lihtsalt suu kinni. Lõpeta rääkimine, ära ütle enam midagi. Kui teismeline provotseerib vestlust edasi jätkama, siis võid veel viimast korda öelda oma seisukoha. Ja peale seda on tõesti kõik. Kindlasti ei tohi öelda, et jutuajamine on läbi. Vastasel juhul järgneb sellele kindlasti teismelise poolt teema jätkamine.

Pole olemas sõnu, mis paneksid teismelise mangumist lõpetama. Mingite sõnade abil pole võimalik luua olukorda, kus tema end teemast eraldab. Ära lasku uuesti sõnasõtta. Tõmbu eemale, ükskõik kui raske see on. Lõpuks teismelise jõud raugeb, kuigi see võib olla pikaajaline ja ebameeldiv kogemus.


Allikas: raamat "Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid!" (Anthony E. Wolf)
Foto: http://www.onlineparentingcoach.com/2011/05/dealing-with-disrespect-15-tips-for.html



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kui ohutud on plastiknõud?
Paljud plastikust pakendid on mürgised ning kemikaalid, mida on kasutatud konkreetse plastpakendi tegemisel, võivad imbuda toidu või joogi sisse. Mõtle nüüd sellele, mitu korda oled sa ise või sinu sõber on öelnud, et sulle/talle ei meeldi selle või tolle toidu/joogi maitse, sest see maitseb nagu plastmass – tegelikult maitsebki, sest sa degusteerid plastikut, mis on sellesse toitu või jooki lekkinud. 
Mida võiks teada lasteaiaga kohanemisest?
Lasteaia hooaeg on peagi saabumas ja paljudel lastel seisab ees muutuste aeg. Sündmus, mis on seotud lapse lasteaeda  tulekuga on pere jaoks uus, tuues kaasa erinevaid tundeid: rõõmu, lootust heale koostööle lasteaia personaliga kui ka muret ja teadmatust.
Valmista ise pesupesemisvahend - lihtne, soodne ja keskkonnasõbralik
Kas oled kunagi mõelnud teha ise pesupesemisvahendit? See on oluliselt soodsam ja puhtam, kui tavapoes müüdav.
Hooandja projekt - eesti keele e-kursused välismaal elavatele eesti lastele
Eestikeelse Hariduse Selts soovib korraldada Eesti riiklikul õppekaval põhinevaid eesti keele ja kirjanduse e­-kursusi põhikooliealistele välismaal elavatele eesti lastele.
Eestimaa Looduse Fond kutsub - tule vabatahtlikuks naftareostuse tagajärgede likvideerimisel!
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koondab vabatahtlikke, kes oleksid valmis appi tulema naftareostuse tagajärgede likvideerimisel – ranniku koristamisel ja lindude abistamisel.