Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat

kolmapäev, 18. veebruar 2015
Laste vajadused on väga lihtsad, kuid erinevaid soovitusi nende õigeks kasvatamiseks on nii palju, et vanematel võtab silme eest kirjuks. Oliver Jamesi (kliiniline lastepsühholoog) põhiargument on raamatus "Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat" see, et asi pole lapse iseloomu vormimises, vaid kõigepealt peab lapsevanem ise suutma kainelt mõelda. Raamatu kirjutamisel on arvestatud kõige uuemaid kasvatusteaduste alaseid uuringuid.

Allolevalt on välja toodud raamatu peamised mõtted. Huvi korral saab lugeda raamatust lisa.

Imikute vajadused
Umbes 15% vastsündinutest on loote- või sünnikogemusest kaasa saanud raske iseloomu: nad on ärrituvad, apaatsed ja madala lihastoonusega või rahutud. Imiku vajadused jäävad samaks, kuid neid on raskem rahuldada, mis tekitab emale palju lisapingeid ja kui ta loomus on veidigi haavatavm võib tekkida depressioon. Kui ema siiski suudab hambad ristis vastu pidada ja püüab lapse vajaduste täitmist jätkata, pöördub lõpuks kõik paremuse poole. Nõudlikest tittedest saavad aja jooksul õnnelikud ja end turvaliselt tundvad imikud ja väikelapsed.

Oli sünnikogemus raske või mitte, kui imiku põhivajadused (soolegaasid, väsimus, emotsionaalne ebamugavus, nälg, kehaline ebamugavus) on rahuldatud, see taandub. Tited teavad, millal on küllalt. Kui kõht on piima täis, uni hea ja hirmud olematuks kallistatakse, ei nõua nad veel rohkem piima, ei virise veel pikema une järele, ei vääksu lakkamatult, et neid sülle võetaks.

Väikelaste vajadused
Tundlik ja vastuvõtlik hooldus on sama oluline ka väikelastele. Ühe ja kaheaastaste sõltuvuslike vajaduste kohta eksisteerib 3 laialtlevinud müüti.
  • Esimene müüt – selles vanuses vajavad lapsed omaealisi mängukaaslasi. Väikelaps on niivõrd emotsionaalselt ebaküps ning seetõttu on teised mudilased peamiselt nuhtluseks, kes krabavad tema mänguasju, söövad ära tema toidu, lükkavad ning tõukavad jne. Sellises vanuses lapsed ei mängi tegelikult koos, vaid paralleelselt.
  • Teine müüt – mida kiiremini väikelapsed enda eest hoolitsema õpivad, seda parem. Eeldatakse, et mida varem saab laps aru põhiliste seltskondlike reeglite olulisusest, seda paremini suudavad nad toime tulla elus ette tulevate olukordadega. Tegelikkus on aga vastupidine. Väikelaste jätmine võõraste või osavõtmatute täiskasvanute hoolde kahandab oluliselt nende võimet teiste inimolenditega suhestuda ja iseseisvaks saada. See muudab nad ebakindlaks, klammerduvaks või jonnakaks.
  • Kolmas müüt – laste vaimsed võimed edenevad, kui õpetusega vara pihta hakata. Laste mõistetav ihk koolis häid hindeid saada eksitab meid neid sünnist alates võimalikult kiiresti edasi arendama, kuid tegelikult pärsib liiga varane kooliharidus soorituse edukust. Väikelapsed vajavad seltsilisi, kes suudavad vastavalt vajadusele kiiresti emakujuks teiseneda. Õpetajaid nad ei vaja.
Oliver James'i hinnangul on kolme tüüpi emasid – korraldaja, kallistaja ja kombiemme. Igat tüüpi emal on oma positiivsed ja negatiivsed omadused, hirmud, probleemid ja väärtused.

Korraldaja potentsiaalsed püünised
  • Rasedus ja sünnitushirm: sa ei tõsta suurt kära raseduse ja sünnituse ümber. Mida rohkem sa suudad oma rasedust tunnistada ja sellesse sisse elada, seda lihtsam saab olema sünnitus ja kohanemisaeg.
  • Titest kõrini: kui tunned, et beebiga kodusolemine on nüri, on teil erinevatel-sagedustel-raadiosaatja probleem. Mida rohkem suudad mõistusega sellest üle olla, seda parem.
  • Liiga innukas tuuleveskitega võitlemine lastetoas: kuna sa ei tunneta, et tita suudab oma vajadustest sulle teada anda, võid liigselt klammerduda kindla päevakava sisseseadmise külge. Luba lapsel kujundada juba esimestel elunädalatel välja omaenda loomulikud rütmid ning moodusta päevakava nende ümber.
  • Uskumus, et enamik alla kolmeaastaste omadustest on sünniga kaasa saadud: kuna sa ei suuda alla kolmeaastaste lainepikkusele häälestuda, omistad neile meelsamini kaasasündinud omadusi. See viib kiiresti distsiplinaarse vaimulaadini ja titekantseldamine muutub veelgi ebameeldivamaks. Kui tabad ära, et beebi hooldamine on nüansirikas ja tundlikkust nõudev tegevus ning tema isiksus ja võimed võrsuvad just selle eluperioodi suhtest hooldajaga (mitte geenidest), siis näed peagi, et ta polegi nii igav olevus nagu algul tundus.
  • Arvamus, et alla kolmeaastased vajavad stimulatsiooni, koolitust ja sõpru: tegelikult vajavad nad hoolt ja armastust rohkem kui midagi muud. Ära aja segamini omaenda tüdimust sellega, mida beebi tunneb. Ta ei vaja pidevat meelelahutust, ta ei vaja sõpru, ta ei vaja IQ-d edendavaid mänge.
  • Kiindumus valet tüüpi asendushooldusse: imik vajab hellitavat ja hoidvat kaaslast, mitte kasvatajat ning kindlasti vajab ta üks-ühele hooldajat. See jätab mängust välja lastesõime, kui vähegi võimalik.
  • Mudilane on liiga sageli nurgas või jonnitoolis: ta vajab selles eas kindlaid piire selle kohta, mis on lubatud ja mis mitte, kuid vali võitlustandreid ettevaatlikult ja hoia need enne kolme eluaasta täitumist minimaalsed.
  • Depressioon töönarkomaaniast ja liiga paljude pallidega žonglöörimisest: mida paremini sa rikkis-raadiosaatjate-probleemi lahendada suudad, seda väiksem on depressioonioht. Püüa leida inimene, kes on valmis kuulama ja toeks olema.
Kallistaja potentsiaalsed püünised
  • Fiksatsioon loomulikule sünnitusele: mida suuremad on lootused, et sünnitegevus kulgeb ilma meditsiinilise sekkumiseta, seda suurem on risk sattuda masendusse, kui need lootused jäävad täitumata. Olulisem on keskenduda sellele, mis saab pärast sünnitust ning perekond elumuutuseks ette valmistada.
  • Emast eraldumise ängistus: kui sa ei suuda jätta 1,5 aastast last osavõtliku elukaaslase hoole alla on tegemist väikse probleemiga.
  • Tahtmatus välist abi otsida: see on kiirtee depressiooni. Sa võid kuude kaupa 24h ööpäevas lapsele pühenduda, kuid sul läheb tarvis lähedasi inimesi, kellele aeg-ajalt kurta ja kaevelda.
  • Majapidamine kasvab üle pea: kui sinu taluvusläve sageli ületatakse, kurnab see sind ära.
  • Ebapiisav tähelepanu paarisuhtele: sa võid olla armunud oma beebisse, kuid ära unusta oma partnerit.
  • Liigne leebus väikelapsega: ära karda piire kehtestada. Autoriteetsus ja autoritaarsus on kaks erinevat asja. Kui oled järjekindel ja reeglite hulga minimaalsena hoiad, mõistab laps lõpuks, mida sa taotled.
  • Väikelapse kasutamine trööstina: oluline, et sa ei hakkaks last ahvatlema enda lähedal püsima, kui ta on ilmutanud märke mõningase iseseisvuse taotlemiseks.
  • Unustades, millisele riiulile sa oma mina jätsid: kui väikelapseiga läbi saab, mõtle selle üle, mis saab siis, kui ta kooli läheb. Oluline on omaenda vajadusi mitte silmist kaotada.
Kombiemme potentsiaalsed püünised
  • Kombineeriv korraldaja: see ematüüp suudab alla kolmeaastase lapse vajadusi rahuldada väiksema tõenäosusega kui kallistamise veerel Kombiemme,
  • Võit-kaotus: kontrolli hoolikalt, millised on su põhjendused ja õigustused selle kohta, kuidas su silmatera vajadused rahuldatud saavad.
  • Kaotus-võit: kui oled pidevalt sorgus ja rõhutud ning su laps on energilise ja aktiivse loomuga, pole mõtet end lollitada. Depressioonis sina ei tule kellelegi kasuks.
  • Kaotus-kaotus: harvaesinev, aga kui väidad, et kõik on hästi, kuid ei sina ega laps elust rõõmu ei tunne, vajad abi.
  • Asendushoolduselt raha säästmine: see on äärmiselt võlts majandamine, kui imik või väikelaps pannakse lastesõime sellepärast, et eralastesõim sööks ära kogu raha, mida sa töölkäimisega teenid. Kui sul tuleb osalise koormusega tööl käia, et oma lapse jaoks vaimselt heas vormis olla, siis nii teegi ja ära mõtle rahale.
  • Ära iial ütle iial: isegi kui vestled ainult oma elukaaslase või teiste lähedastega, ära karda kuuldavale tuua oma seisukohti selle kohta, mis sinu arvates lapsele parim on.
  • Soov mõelda ja toimida positiivselt: kui sa ei suuda oma elus taluda vähimatki negatiivsust, tundes sundust anda positiivne hinnang ka kõige masendavamatele olukordadele, ei ole see sulle kasulik.
  • Võimetus iseennast teisele kohale jätta: teatud annus isetust on alla kolmeaastase lapse eest hoolitsemisel hädavajalik.
  • Liigne paindlikkus: kui sa sisseseatud elukorraldust pidevalt muudad, tekitab see lapses segadust.
Lastesõime plussid ja miinused
Sõimelastel on suurenenud risk kortisooli taseme kõikumiseks, agressiooniks, sõnakuulmatuseks ja emotsionaalseks ebakindluseks, eriti juhul, kui sõimehooldus on madala kvaliteediga.

Lastesõime kõrge kvaliteedi määratlus seisneb järgmises:
  • Alla 3 aastaste laste puhul peaks laste ja personali suhe olema 3:1;
  • Alla 3 aastaste laste puhul peaks tuumrühma suurus, mille raames lapsi hoitakse, olema 8;
  • 2 aastaste ja vanemate laste puhul peaks pool personalist olema kõrgharidusega ja ülejäänud pool omama 3. tasandi kvalifikatsiooni;
  • Alla 2 aastaste laste puhul peaks kolmandik personalist olema kõrgharidusega ja ülejäänud pool omama 3. tasandi kvalifikatsiooni,
  • Tasustamisskaalad peaksid põhinema koolides toimivatel samaväärsetel õpetajarollidel;
  • Muud personaliga mitteseotud kulud (nt kommunaalkulud) peaksid moodustama kolmandiku personaliga seotud kuludest.
  • Mida nooremas eas ja mida pikemat aega alla 3 aastane laps on lastesõimes ja mida madalam on seal pakutava hoolduse kvaliteet, seda suurem on oht, et tal kujuneb välja kortisoolitaseme düsregulatsioon (normist kõrgem või madalam tase), agressiivsus ja sõnakuulmatus ning et ta kannatab sisemise ebakindluse all.
  • Emad, kes oma töölkäimist alla 3 aastasele kasulikuks peavad või muudele asendushoolduse vormidele lastesõime eelistavad, on oma laste suhtes osavõtmatud ja emotsionaalselt tuimemad. Samuti kalduvad nad suurema tõenäosusega jätma oma lapse nooremast alates pikemaks ajaks ning madalama kvaliteediga päevahoidu, lisaks asendushooldust sageli katkestades ja muutes.
  • Sageli nähtub, et lastesõim kui päevahoiu meetod tõstab märkimisväärselt lastel esinevate oluliste probleemide tekkeriski. Lastesõim on lapsele kõige kahjulikum siis, kui sealne hooldus on madala kvaliteediga ja kui ema on lapse suhtes osavõtmatu.
Allikas: raamat "Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat" (Oliver James)



pood.minulaps.ee
 - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mida rääkida lastele tuleohutusest?
Koolis käivad lapsed veedavad kodus iseseisvalt päris palju aega ning seetõttu on oluline lapsele meelde tuletada mõned ettevaatusabinõud, et kodus tuleõnnetust ei juhtuks. Juba lasteaias on läbitud tuleohutusalane koolitus ning laste teadlikkus, mida tohib teha ja mida mitte on üsna kõrge, kuid kordamine on tarkuse ema.
 
Lapse füüsiline karistamine räägib lapsevanema jõuetusest
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai sõnul näitab lapse füüsiline karistamine, et lapsevanem ei ole leidnud teisi võimalusi lapse korrale kutsumiseks.
Hooandja projekt - lasteraamat Koju
Tõlkija ja kirjanik Indrek Koff koos kunstnik Marja-Liisa Platsiga plaanivad teha eesti lastele ühe hea raamatu ja nad tahaksid selle septembri keskpaigaks välja anda, sest raamatu tegevus toimub just niisugusel varasügisesel ajal. Raamatu pealkirjaks saab „Koju” ja selle peategelane on viieaastane Madis, kes peab ühel päeval üksi lasteaiast koju minema. Nii nagu mina ise kunagi ammu-ammu. Aga see on üks teine jutt.
Beebiga autos – kuidas saaks lihtsamini mähkmed vahetatud?
Autos on teadagi igale pereliikmele vähe ruumi. Beebile loomulikult turvahäll ja et see puhas püsiks, siis istmekate turvahällile samuti. Aga kuidas saaks küll mähkmed ja märjad riided vahetatud nii, et autoiste ei määrduks ning kõikvõimalikud abivahendid ei vedeleks tagaistmetel laiali - kreemid, salvrätikud, mustad mähkud, vahetusriided jne?
MTÜ Mondo ootab kogenud eksperte oma sihtriikidesse vabatahtlikuks
Eesti Välisministeeriumi finantseeritava projekti „Vabatahtlikud Aafrikasse ja Aasiasse – Eesti ekspertide panus arengukoostöös II“ raames korraldab MTÜ Mondo konkursi leidmaks 10 erialaspetsialisi vabatahtlikule tööle Keeniasse, Ugandasse, Ghanasse ja Birmasse.