Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kui laps sulgub endasse

kolmapäev, 11. märts 2015
Näed, et laps on endast väljas või tujutu, kuid küsimuste peale lihtsalt ei vasta. Või hoopis karjub, et te oleksite vait. Lapsevanema jaoks on see ebameeldiv ning murettekitav olukord. Reeglina on sellisel käitumisel kolm põhjust. 
  • Tal on häbi rääkida teile, mis juhtus. Lastel on sageli piinlik vanematele rääkida, et neid näiteks kiusatakse, sest see paneb neid häbi tundma.
  • Ta on mures selle üle, kuidas te reageerite. Kas te olete õpetajaga sama meelt? Kas pahandate temaga, et ta selles olukorras halvasti käitus? Kas te helistate selle teise tüdruku emale ja panete ta piinlikku olukorda?
  • Need emotsioonid tunduvad talle nii tohutud, et ta ei taha neid tunda, seega üritab ta neid maha suruda. Kui ta teie peale karjub, tunneb ta end jälle halvasti, sest emotsioonid lämmatavad teda.
Kahjuks kiusavad teda endiselt tunded, mida tal ei õnnestu väljendada ning vabastab need käitumise kaudu, lüües näiteks venda. Kuidas siis toetada last, et ta väljendaks neid tundeid, mis panevad ta muidu halvasti käituma? (Loomulikult pärast seda, kui lapsele on seatud selge piir, et vend pole löömise jaoks.)
  • Ärge sundige teda rääkima. Urgitsemine ei aita tal ennast turvalisemalt tunda. Tal võib, kuid ei pruugi olla vajadus rääkida, aga kindlasti on tal vajadus tunda ennast turvaliselt, et oma tundeid väljendada. Olge saadaval ja armastav ning seadke talle asjakohased piirid, mis puutub viha väljendamisse ning varem või hiljem ajavad need tunded tal üle.
  • Pange ta naerma. Kui laps läheb näiteks teie algatatud padjasõjaga kaasa ja te saate mõlemad südamest naerda, siis vallandab need samad hormoonid nagu põhjalik nutmine. Ja kui ta ennast juba paremini tunneb, räägib ta suurema tõenäosusega, mis talle tuska teeb. Kuid võib juhtuda, et tal polegi vajadust sellest rääkida. Tegelikult oli tal vaja sisimas pulbitsevatest tunnetest vabaneda.
  • Kasutage erilist aega, mis te olete just spetsiaalselt lapse jaoks võtnud. Lapsed kasutavad sageli seda erilist aega oma murede väljendamiseks, kuid tavaliselt pole neil vajagi neist rääkida - naermine, nutmine või mängimine aitab need tunded valla päästa.
  • Teenige ära tema usaldus. Kui ta siiski räägib oma muredest teiega, kas te reguleerite siis oma emotsioone nii, et ta ei saa vihaseks?
  • Olge osavõtlik. Kui me saame üle sellest vihast, et ta lõi väikevenda ja mõistame tõeliselt lapse kannatusi või muret, siis ta tajub osavõtlikkust meie hääletoonis. Ta võib endiselt oma emotsioonide tulvale vastu punnida, kuid niipea, kui ta tunneb end turvaliselt, hakkavad need pinnale kerkima.
Miks sellega vaeva näha? Sest te aitate niimoodi arendada lapse emotsionaalset intelligentsust. Te toetate teda probleemide lahendamisel. Te loote temaga tugevama sideme. Ja pealegi on ju tõesti tore, kui ta väikevennnale vastu pead ei virutaks.

Loe lisa raamatust: "Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed" Laura Markham



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lõbusad töötoad Miiamilla lastemuuseumis Kadriorus ja Kalamajas, 20. märtsil
märts
Väikesed ja pisut suuremad teadusehuvilised on oodatud reedel, 20. märtsil Miiamilla lastemuuseumisse Kadriorus ja Kalamajas, et osa saada lõbusatest füüsika- ja keemiakatsetest, põnevatest töötubadest, kella meisterdamisest ja tähejuttudest.
Koolivaheaja teadusteemaline programm TEADUSDEIT 19.-20. märtsil Solaris Keskuses
märts
Koolivaheajal on kõik noored oodatud Solaris Keskusesse teadusega tutvust tegema! Kavas on ägedad katsed, põnevad mängud ja võistlused, esitlused ja töötoad. Võita saab auhindu!
Esmaabi - peata õigesti ninaverejooks
Kui ninast hakkab verd jooksma, siis on meie esmane instinkt lapse pead tahapoole kallutada, kuna me ei taha lasta verel välja tilkuda. See on aga vale, kuna nii võib veri kurku voolata ja laps võib lämbuma või oksendama hakata.
Kuldne kurkum – vitamiiniderikas meistertervendaja
Laiemalt on teada vana idamaade rahvatarkus, et kurkumipiim mõjub hästi köha (bronhiidi, kopsupõletiku) raviks, sarnaselt eestimaisele meepiimale. Kurkum sisaldab rikkalikus koguses tervendavaid antioksüdante ja vitamiine. Temas on ohtralt C-, E- ja K-vitamiini. K-vitamiinil on teatavasti vere hüübimist võimendav toime, ühtlasi on see vitamiin oluline keha võimsama antioksüdandi glutatiooni stimuleerija.
Hõrk avokaado kaitseb aju ja hoolitseb südame eest
Eestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes kunagi avokaadot  maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on ju tegu eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus – ta väärib seda kuhjaga.