Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kas valetamine on märk lapse iseseisvumisest?

esmaspäev, 27. veebruar 2017
Harilik juhtum iga vanema elus: ema avastab 4-aastase tütre toast, et värskelt värvitud seina peale on paksu vildikaga kritseldatud suur kriipsujuku. Ta kutsub lapse sinna ja küsib: “Kas sina tegid selle?” Väike tüdruk vaatab emale suurte silmadega otsa ja raputab pead: “Mina ei teinud.” Tema näost paistab ehmatus ja hirm. Ema sees kasvab pahameel ja nördimus.

Miks lapsed valetavad?
Peaaegu iga laps valetab. Lapsed valetavad selleks, et katsetada piire ja saada aru, mis on lubatud ja mis juhtub siis, kui nad kokkulepetest või reeglitest kinni ei pea. See on üks osa nende soovist iseseisvuda. Samuti tahavad lapsed olla oma vanemate silmis parimad ja saada kiitust, mis aga tekitab tahtmist oma kogemustega ärbelda ja mõnikord fakte valedega vürtsitada. Eelkooliealised lapsed kasutavad tihti fantaasiavalet, sest neil on keeruline teha vahet fantaasia ja reaalsuse vahel. Samuti võib valetamise põhjus olla soov varjata oma pahandust või kogemata juhtunut, et pääseda karistusest. Kui laps on näinud või kogenud, et teatud juhtudel võib asi lõppeda karistusega ning karistus ei ole meeldiv, siis tekib temas alateadlik soov peita, varjata ja valetada.

Kust tuleb oskus valetada?
Valetamist õpivad lapsed tasapisi kõikjalt enda ümber. Koolieeliku ja algklassides õppiva lapse näoilme reedab tavaliselt valetamise, kuid näiteks 12–13-aastane võib juba osata ka näoilmega oma valet kinnitada. Algkooliealine laps õpib end tasapisi kontrollima ja olema teadlik sellest, mida ja millal ta räägib. Lapsed ei käitu enam nii spontaanselt, pigem veeretavad nad omi mõtteid enda peas ja mõtisklevad rohkem. Seetõttu räägivad nad ka järjest vähem oma asjadest teistele ja valivad enne põhjalikult, kellele ning mida räägivad.

Lasteaiaealised lapsed kontrollivad pisikeste valedega, kas vanemad näevad neid läbi ja kuidas neile reageerivad. Kui laps mõistab, et vanem ei saagi alati aru, et ta valetab, või vanem eirab situatsiooni, siis lapse jaoks on see märk, et tegevust võib enda huvides korrata.

Üks valetamise levinumaid põhjusi on aga ka soov kuuluda eakaaslaste seltskonda, mille vääriliseks laps end seesmiselt ei pea. Sellisel juhul võtabki laps appi väiksed valed, et endast kaaslastele ilusam kuvand luua. Enamjaolt aga ei ole lapse kavatsused pahatahtlikud, pigem kasutab ta väikseid valesid selleks, et kindlustada elus turvalisus, kindlus ja sõbrasuhted.

Teismeliste puhul mängib samuti olulist rolli see, milline on nende suhe vanematega. Selle põhjal otsustab laps, kui palju ja kuidas ta oma isiklikest asjadest räägib. Laps valetab tihti siis, kui ta ei tea või pelgab vanema reaktsiooni. Usaldusliku suhte puhul esineb seda vähem, kuna laps teab, et vanem on valmis teda kuulama ja mõistma.

Kuidas vanemana valetamisele reageerida?
Kui laps valetab, siis tuleks vanemal jääda rahulikuks, sest see on võimalus last õpetada. Vanema eesmärk ei tohiks olla lapse süüdistamine ja üles tunnistama sundimine, vaid ta peaks selgelt ning konkreetselt väljendama, mida ta nägi ja kuidas selles olukorras edasi peaks käituma. Näiteks ei ole mõtet küsida: “Kas sina lõhkusid taldriku?”, kui on juba teada, et laps seda tegi. Lapsevanem peaks ütlema konkreetsemalt: “Ma nägin, et sul läks taldrik katki. Me peame selle olukorraga nüüd kohe midagi ette võtma.”

Koolieelikud esitavad sageli väljamõeldud põhjendusi, miks üks või teine asi juhtus. Näiteks võivad nad öelda: “Üks suur poiss käis siin minu toas ja ajas kõik sassi.” Sellisel juhul võiks vanem vastata: “See on huvitav väljamõeldud lugu. Palun räägi mulle, mis siis sinu toas tegelikult juhtus.” Eesmärk on jõuda lahendusteni viisil, mis ei tekitaks lapses hirmu ja kaitsereaktsiooni.

Sageli kaotavad vanemad sarnastes olukordades enesekontrolli, tõstes häält ja nõudes valetamise ülestunnistamist. Valetamisele konstruktiivselt reageerida on keeruline, sest ka vanema enda emotsioonid tõusevad kõrgele. Samas ei saa sellist probleemi lahendada noomimise, valjuhäälse nõudmise ega kogu juhtunu eiramisega. Tähtis on püüda mõista, miks laps valetab. Kui märkad, et laps ei julge sinuga avameelselt rääkida, siis peaksid jälgima, et viisid, kuidas sa lapsega suhtled, ei oleks tema jaoks hirmuäratavad. Sageli on just hirm see, mis paneb lapsed valetama.

Allikas: www.teadlikvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lasteklubi Väike Päike loeng ´Kuidas kuulata lapse jonni?´ 9. märtsil
märts
Juba 9. märtsil toimub Kesklinna lasteklubis Väike Päike põnev loeng teemal "Kuidas kuulata lapse jonni?
Märtsi vaheajal perega GOSPAsse
märts
Kevad on käes ning GOSPA on juba mõelnud, mida kõike vahvat võiks teha kevadvaheajal.
Lihtsad ühe koostisainega näohooldused
Enam ei tohiks ka kõige kiirema elustiiliga inimesel leiduda ühtegi põhjust, miks mitte looduslikke näohooldusi endale kodus ise teha. Järgnevate vaid ühte koostisainet vajavate näohooldustega saab oma naha terve ja ilusana hoida uskumatult lihtsa vaeva ja vähese ajakuluga.
Foolhape on vajalik igas eas
Foolhappest räägitakse enamasti seoses sünnidefektide ennetamise ja raseduse normaalse kulgemisega, kuid selle vitamiini mõju ja vajadus on oluliselt laiem.
Vabariigi aastapäev Kadriorus, 24. veebruaril
veebruar
Eesti Vabariigi aastapäeval on kõik oodatud Kadriorgu, et tähistada pidulikku päeva Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumides!