Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Erineva temperamendiga lapsi koheldakse lasteaias erinevalt

esmaspäev, 1. september 2014
Temperament mõjutab nii lapse suhtumist ümbritsevasse maailma kui kaasinimeste reaktsiooni tema suhtes. Lapse temperament tingib selle, kuidas täiskasvanud last näevad ning millist tagasisidet talle antakse.

Päikeseline ja suhtlemisaldis mudilane saab positiivsemaid kommentaare; liiga aktiivne või kergesti ärrituv laps aga pälvib sagedamini negatiivset tagasisidet. Personaalsus kujunebki temperamendi ja keskkonna vastastikuse mõju tulemusena, ehk siis selle tagasiside mõjul, mida laps ümbruskonnalt aastate jooksul saab.

Teadurite arvates on eeskätt temperamendist tingitud, mis vanuses võiks mudilane lasteaeda minna. Küsimus ei ole vaid selles, et mõni laps on arglik või hirmul. Temperamendist tuleneb ka see, kuidas kasvatajad lapsesse suhtuvad ning kui hästi mudilane ja hoidja teineteist mõistavad. Näiteks satub kergesti ärrituv või rahutu laps konfliktidesse nii eakaaslaste kui kasvatajatega. Uje ja omaettehoidev aga ei pruugi saada piisavalt tuge. Küsimus ei ole ainult pedagoogilises suutlikkuses - vahel lihtsalt ei märgata laste kõiki signaale.

On tõestatud, et raske temperamendiga laps saab lasteaias halvemat hoiuteenust kui rõõmus, päikeseline ja hästi kohanev laps. Suure lasterühma puhul on raskem reageerida kergelt erutuva ning aeglaselt kohaneva lapse soovidele võrreldes näiteks paindliku ning kiirelt kohaneva mudilasega. Just sel põhjusel tuleks teatud temperamendijoontega lapsi võimalikult kaua kollektiivi kahjulike mõjude eest kaitsta - näiteks on tähtis, et nad juba enne lasteaeda oskaks soravalt rääkida, valdaks eneseteeninduse oskusi ning kontrolliks oma käitumist. Suures rühmas on seda raskem omandada.

Lapse temperament mõjutab ka seda, kui kiiresti kujuneb usalduslik suhe lasteaiakasvataja ja kasvandiku vahel. Temperamendist on tingitud ka see, mil määral mudilane kasvatajale meeldib ja kui lihtne on lapsega toime tulla. Vanemad peaksid olema seega sensitiivsed mõistmaks, millistel juhtudel kollektiiv mudilasele ei sobi - ning siis tulekski laps koju jätta. See jutt ei ole paljudele vanematele väga meeltmööda. Ometi selgub uurimistulemustest, et teatud arenguetapis on teatud temperamendijoontega lastel kollektiiviga võimatu kohaneda. Jutt ei käi päevahoiu kvaliteedist, vaid lapse eripärast.


Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)
Foto: www.abundantmama.com/10-amazing-mistakes-children-should-make/


pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad
Biolatte, Cybex, Huggies, Lotte voodi- ja vannitoariided, Neutral, Sonett, Yomi, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Paratsetamool ei ole lapse tervisele kasulik
Praegusel viiruste tippajal kihavad (tele)reklaamid soovitustest haarata esimese köhatuse või halva enesetunde märkide juures “turvaliste“ gripiteede ja valuvaigistite järele. Ka beebidele ja väikelastele on välja töötatud oma nunnud, lastesõbralikes pakendites doosid. Ja murelikul emal polegi muud probleemi, kui mõelda välja võimalikult leebe viis lapsele rohu manustamiseks.
Hea lastetuba rajab vundamendi terveks eluks
Laps võib olla ilus ja andekas, kuid ei jäta meeldivat muljet, kui tal puuduvad elementaarsed viisakusoskused. Tähtis on lapse kasvatamist alustada varakult, sest lapsepõlves omandatud käitumine ja kombed muutuvad püsiväärtusteks, mis saadavad inimest kogu elu.
Kas oled kuulnud kiigulauast ja Vippast?
Vippa on kodumaine ettevõte, mis toodab Eesti lastele Eesti mänguasju. Lisaks lõbusale mängimisele on kõigil Vippa mänguasjadel arendav efekt.  
Chillipeeps – universaalne kruvilutt joogipudelile
Beebiasjade maailmas on turule tulnud taas üks nutikas toode - kruvilutt Chillipeeps.
MTÜ Mondo konkurss Eesti ekspertidele erialasteks lähetusteks Aafrikasse
Eesti Välisministeeriumi rahastatava projekti "Vabatahtlikud Aafrikasse ja Aasiasse - Eesti ekspertide panus arengukoostöös II" raames korraldab MTÜ Mondo konkursi leidmaks erialaspetsialiste vabatahtlikule tööle Keeniasse ja Ghanasse. Lähetatava vabatahtliku teenistusperiood sihtriigis on 3 kuud.