Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Aktiivse kuulamise komistuskohad

esmaspäev, 15. detsember 2014
Iga värskelt omandatud oskus vajab palju harjutamist, enne kui see muutub nii loomulikuks, et inimene seda tehes enam ei märkagi, et ta seda teeb. Olgu siin näiteks kasvõi autojuhtimine: kogenud juht lihtsalt sõidab, tehes seda sujuvalt, ennast ja teisi liiklejaid ohustamata.  Hea suhtlejagi liikleb erinevates suhtlemisolukordades sarnasel moel, valides kohase käitumisviisi vastavalt olukorrale, hoides iseennast ja oma suhteid.

Ka aktiivse kuulamise oskus võib muutuda sama pingutusvabaks ja loomulikuks nagu iga teine harjunud tegevus. Oma käitumisviiside jälgimine ja arenguruumi märkamine on läbi elu vajalik, ent eriti läheb seda vaja uut oskust omandades. 

Ma kuulan küll, aga miks me ei jõua lahenduseni?
Aktiivse kuulamise suurim idee on anda teisele, ükskõik kas lapsele või täiskasvanule teada: ma soovin sind sinu probleemis mõista, ma soovin sind toetada, ma olen nõus oma mõtted ja tegevused ajutiselt kõrvale jätma, et siiralt pühenduda sinu kuulamisele.

On suurepärane, kui aktiivse kuulamise käigus jõutakse ka lahenduseni. Ent probleemile lahenduse leidmine pole kuulaja ülesanne, kuulaja ülesanne on kuulata ja mitte ainult sõnu, vaid ka sõnade taha jäävat. Teise inimese ümbersõnastused ja peegeldused aitavad probleemis siplejal oma muret paremini mõista, need võivad laiendada tema vaatepunkti ning endast paremini aru saada. Ja kõik see kokku võib viia lahenduseni, mis on vaba välisest survest.

Kui me heade kuulajatena soodustame seesuguste isiklike lahenduste esilekerkimist, soodustame ühtlasi ka teise isiksuse kasvu, sest toetame tema enesetoetusvõimet ning seega ka eneseväärikust.  

Kui ma kohtun oma lapse või partneri tugevate tunnetega, siis tundub loomulik teist rahustada ja lohutada. Tunnen ennast halvasti, kui ma seda ei tee.

Rahulolematuse, kurbuse, pahameele, ärrituse jt rahuldamata vajadusest märku andvate tunnete esilekerkimine on ikka viide probleemile. Aktiivse kuulamise oluline osa on tundeid mõista püüdvate peegelduste andmine. See on tõesti keerukas koht aktiivses kuulamises – kuulaja peab teise tunnetega kohtudes oma tunnetega toime tulema, vahet tegema iseenda ja teise tunnete vahel, mitte laskma end teise tunnetest nakatada.

Empaatia, st teisesse sisseelamise võime kohta öeldakse vahel, et see on kui teise sussidesse astumine. See ajutine teise sussides olemine annab võimaluse teise tundeid aktsepteerida, aru saada, et võib tõesti tunda end sel moel. Tunnetele ei ole vaja anda hinnangut. Tunnete-teemas on väga oluline mõista, et tunded lihtsalt ON, seega on kohane iga tunne.

Tugevate tunnete mõjuvallas olija vajab kinnitust, et temaga on kõik korras – see annab toetust ja rahustab. Tundepeegeldus teeb just seda: ma saan aru... (et sa oled kurb, pahane, ärritunud, vm) ja ma mõistan, et selles olukorras saab end niimoodi tunda ja et minu kui kuulaja jaoks ei ole see probleem. Rahustamise ja lohutamise (ning kõigi teiste probleemolukorras suhtlemistõketena mõjuvate käitumiste) sõnum on hoopis muu: sinu tunne pole tähtis, mina tean paremini, mida sa võiksid tunda. See pole probleemis olijale abistav.

Aktiivse kuulamise juurde kuulub aktsepteeriv hoiak. Kuidas ma saan aktsepteerida midagi sellist, mida ma õigeks ei pea?
Aktsepteerimise mõiste võib tõesti tekitada segadust. Üks asi on mõistmine, teine – heakskiit. Ma võin mõista, et laps väljendab oma tundeid asjade loopimise või pikaliviskamisega mänguasjariiuli ees, ma saan aru, et see käitumine on seotud pettumuse, kurbuse, pahameele ja kindlasti ka mingite katmata vajadustega. Ma mõistan oma partneri tundeid, kui ta ukse oma selja taga pauguga kinni lööb. Mul on võimalik aktsepteerida, et inimene (ükskõik, kas suur või väike), kes tunneb ennast halvasti, ka käitub halvasti. See ei tähenda, et ma kiidan käitumise heaks, ma lihtsalt saan aru, et nii võib tunda – see pole minu tunne, mina olen teine inimene.

Aktsepteerides teise tundeid annan ma sellele, kes tunneb end hullusti (sest tal on probleem) võimaluse rahuneda. Silt ei aita kedagi, vastupidi, sildistamine ja hinnangulisus keerukas olukorras katkestab kontakti, probleemi omaja tunneb ennast veel halvemini: tal tekib tunne, et keegi ei saa temast aru. Aktiivse kuulamise mõte on olla abistav sel viisil, et probleemi kütkes olija suudab jälle kasutada oma isiklikku ressurssi probleemi lahendamiseks, aga selleks on vaja rahuneda, rahunemise tähtis eeldus on tunda mõistmist.   

Kuidas ma saan tundeid peegeldada, kui ma ei saa aru, mida teine tunneb ja kardan eksida?
Aktiivse kuulamise kaudu saame mõistmist suurendada, kontrollides peegelduste ja ümbersõnastuste kaudu, kas see, kuidas mina aru sain, on ikka see, mida teine mõtles ja tundis. Eksimine kuulub asja juurde: kui ma ei saanud õigesti aru, siis teine saab täpsustada, ja selle täpsustuse käigus võib tema enda mõte selgemaks muutuda ja arusaam oma tunnetest suureneda.

Eeldamine teeb suhted segaseks. Me arvame sageli, et ju teine mõtleb nagu mina ja et me saame asjadest sarnaselt aru. See on harva nii. Juhtub, et me ei julge teise mõtteid enda sõnadega väljendada, sest kardame kas jääda rumalaks või pelgame teist oma vääritimõistmisega riivata. Hirm on mõistetav, ent selgus suhetes on alati parem kui segadus. Aktiivse kuulamise juurde kuuluvad tähendusi kontrollivad täpsustused suurendavad mõistmise määra, eksimishirmu ületamine aitab kindlasti kaasa mõistvuse ja seega ka toetuse suurenemisele. 

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kas kosmeetikas ja kodukemikaalides kasutatav triklosaan on ohutu?
Triklosaan on ühend, mille kohta tänapäeval jagatakse väga vastandlikku infot. Hambaarstid kiidavad ühendit tema halba hingeõhku parandavate omaduste pärast ja keskkonnakaitsjad ning loomuliku eluviisi pooldajad näevad triklosaanis ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Mida kujutab endast kiidetud ja laidetud triklosaan?
Mida jälgida turvatooli ostmisel?
Turvatooli valimine ja ostmine on teema, millesse tasub põhjalikult süveneda. Selleks, et teha parim valik, tasub silmas pidada mõningaid märksõnu.
Isetehtud külmarohi Citrosept
Talvise perioodiga käib paratamatult kaasas palju viirushaigusi. Seetõttu leiab koduapteegis kindlasti koha isetehtud tervislik külmarohi. Vähe koostisaineid, lihtne teha ja soodne.
Avasta GloMinerals kvaliteetne mineraalkosmeetika
GloMinerals toodete põhikoostistes ei sisaldu keemilisi lõhna- ja värvaineid. Tooted on allergiavabad, mistõttu sobivad hästi ka kõige tundlikumatele nahatüüpidele. Põletikuvastased koostisained aitavad parandada aknele ja rosaceale kalduva naha tervist ja väljanägemist.
Toidukogumispäev 13. detsember
Toidupanga jõulukuine toidukogumisaktsioon kogub kaupa pühade eel jagatavate toiduabipakkide jaoks. Aitame koos neid, kes seda väga vajavad.