Pedagoogilised lähenemised
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.

Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest

teisipäev, 19. detsember 2017
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.
  1. Jää rahulikuks - seda võib olla lihtsam öelda kui teha. Selleks, et aidata lapsel üle saada tüütust harjumusest on ülioluline jääda ise rahulikuks ja tasakaalukaks. Enne, kui ägestud, võta hoog maha ja hinga rahulikult. Lapse halvustamine või solvamine on halvim, mida võid sel hetkel teha.
  2. Jälgi last. Jälgi last, millises olukorras ta kõige enam tegeleb "halva harjumusega". Mis ajal see juhtub, millega ta parajasti sel hetkel tegeleb, kellega ta on koos, kus ta viibib jne.
  3. Sõnasta probleem. Kui oled lapse käitumist mõnda aega jälginud, räägi lapsega ja püüa aru saada, kas laps ise tajub oma käitumist teatud olukordades teistsugusena. Samuti võid lapsele pakkuda abi ning küsida, et kas saad midagi tema heaks teha, kui ta näiteks topib asju suhu.
  4. Asenda. Püüa leida tüütule harjumusele mingi alternatiivne tegevus. Lapsele, kes hakkab telekat vaadates näppe suhu toppima, võiks anda kätte näiteks porgandi või õuna. Et tal oleks mingi tervislikum alternatiiv. Selle kõige õigema asenduse leidmine võib olla keeruline ja aega nõudev, kuid see võib last aidata.
  5. Julgusta. Kui olete leidnud sobiva asenduse, julgusta last seda kasutama. Ja kui ta mingi aja möödudes märkab ise, ilma meeldetuletuseta seda kasutama, või hoopis saab aru, et vajab miskit muud, on see suur samm edasi. Sissejuurdunud halbu harjumusi on raske murda, kuid järjekindlalt ja vaikselt tegutsedes on kõik võimalik.
  6. Grupi surve. Mõned harjumused kaovad iseenesest lapse kasvamise ja arenemisega. Samuti suudavad suuremad lapsed juba märgata oma eakaaslaste käitumist ning seda matkida. Kui ühelgi teisel lapsel tema sõpruskonnas ei ole kombeks nina nokkida, siis tõenäoliselt lõpetab laps peatselt ka ise selle tegevuse.
  7. Otsi abi. Teatud juhtudel võib halbade harjumuste põhjuseks olla tõsisem probleem ning sel juhul vajab laps terapeudi või spetsialisti abi. Võib-olla on lapsel sellised sissejuurdunud hirmud ja ärevused, mida saab aidata lahendada oma ala professionaal. 
Allikas: www.positiveparentingconnection.net



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mis saab täiskasvanuna lastest, keda lohutatakse või premeeritakse toiduga?
Laste premeerimine või lohutamine on lapse tervisele otseselt kahjulik, sest täiskasvanuna on tal tavapärasest oluliselt suurem kalduvus ülekaalulisuse tekkimisele. Antud teemal on huvitava artikli kokku pannud otseomadelt.ee.
Mürgistusohud reisil laias maailmas
Kui Eesti loodus oma loomade ja taimedega on suhteliselt ohutu ning vähemalt tuttav keskkond siin elavatele inimestele, siis reisile minnes sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. 
Muumi Baby mähkmed - parim valik Sinu lapsele
Muumi toodetele ei ole lisatud kemikaale sisaldavaid lõhnaaineid ja vedelikke. Nahasõbralikud ja hingavad mähkmed on tehtud koostöös Soome Allergia- ja Astmaliiduga ja sobivad õrnemalegi nahale. Põhjamaine keskkonnamärk toodetes tagab, et mähkmete tootmine koormab võimalikult vähe keskkonda.
Üksikisa Valgamaal vajab abi elumaja renoveerimisel
Valgamaal Helme vallas kasvatab üks noor tragi ja hakkaja üksikisa pisikest tüdrukut. Kõht on neil kenasti täis ja riided ilusti seljas, kuid elumaja vajaks korralikult kõpitsemist.
Riisipuding roosiveega ja kaneeline rabarberikissell
Rabarberikissell ja riisipuding sobivad omavahel kokku ideaalselt. See on üks hea magustoit nii lapsele kui täiskasvanule.