Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust

teisipäev, 5. juuni
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".

Paljud täiskasvanud küsivad: "Kas ei ole siis oluline, et lapsed kogeksid, et nende käitumisel on tagajärjed?" Muidugi on see nii. Kõigil meie tegudel on kas soovitud või soovimatud tagajärjed. Mõlemad kogemused on lapse õppimiseks vajalikud nagu need on vajalikud ka täiskasvanutele. See ongi "kogemusõppe" tuum: õppida kogemusest, mitte sellest, mida meile õpetatakse või jutlustatakse. See on ka teadusliku uurimise alusmeetod.

Kui laps üritab puu otsa ronida ja tema vanemad peavad seda ohtlikuks, ütlevad nad tavaliselt:
  1. "Ära tee seda! See on ohtlik ja sa oled selleks liiga väike!"
  2. "Ma ütlesin juba, et hoia puudest eemale, või muidu...!"
  3. "Kas ma pean sind lööma, et sa kuulaksid...?" PÕMM!
Kaitsvast käitumisest saab tihti agressiivsus, laps aga järgib lihtsalt oma loomulikku instinkti õppida, seades endale oma olemasolevaid võimeid ületavaid eesmärke.

Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg, vaid karistus. Need kaks on väga erinevad asjad, kuigi neid tihti sünonüümidena kasutatakse. Kui lapsel lubatakse kogemuslikult õppida, kukub ta tõenäoliselt paar korda ja saab haiget. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis pole ja kogemuslikult saab ta selle õppetunni selgeks, ilma et tema isiklikku terviklikkust rikutaks. Tema õppimisrõõm, õppimistung ja enesedistsipliin ei saa seeläbi kahjustatud. Mis veelgi tähtsam, tema noort hinge ei koormata süü- või häbitundega.

Vanemad peaksid lihtsalt last jälgima ja tema arenemiskirest rõõmu tundma. Kui laps kukub, võiksid nad talle otsa vaadata ja küsida: "Kas sul on valus?" või tunnistama: "Oi, sul on valus! Kas ma saan sind aidata?" Pärast paarisada sellist jagatud kogemust on laps valmis kooli minema, olles enesehinnangust ja enesekindlusest tulvil. Ta on valmis vastu võtma haridusega seotud väljakutseid, kuna need on uued ja tundmatud. Lisaks on tal kogemus, et täiskasvanud on talle abiks, kui tema neid vajab ja mitte vastupidi. Tal ei ole põhjust olla frustreeritud või maailma peale pahane. Ka tema vanemad saavad lapse usaldamisest kasu. Nad saavad end rahulikult tunda ja oma kokkuhoitud energiat oma elu rikastamiseks mujale suunata.

Tänapäeva lastel pole võimalik ilma täiskasvanuteta aega veeta ning see takistab nende loomulikku õppimiskulgu. Neid ümbritsevad pidevalt heasoovlikud täiskasvanud, kes neid katkematult õpetavad ja end kasulikuks teha püüavad. Enamik kasvatus- ja haridusasutusi pakub lastele vaid umbes poole sellest füüsilisest ruumist, mida nad tegelikult vajavad. Enamikus asutustes on liiga palju kära ja liiga vähe täiskasvanuid. Vaid vähestel täiskasvanutel on võimalust või tahtmist konkreetse lapse vajadustele ja soovidele piisavalt tähelepanu pöörata. 90% juhtumitest pööratakse tähelepanu vaid kohanemisele, reeglite järgimisele ja elementaarsele toimimisele.

Selle tagajärjel ei ole ime, et mõned lapsed reageerivad agressiivselt, teised aga annavad alla ning tõmbuvad endasse. Eelmainitud reaktsioonide ja lisaks kodus esinevate vihasööstude põhjuseks on vajadus pingetest vabaneda või tähelepanu saada. Vastutustundlik ja tähelepanelik täiskasvanu peaks seda mõistma selgepiirilise tagasisidena. Selle asemel aga karistatakse lapsi selle eest, sildistatakse neid ja saadetakse teraapiasse. Tegelikult on see aga "abi" ja "hoolitsuse" taha varjuv äärmiselt agressiivne reaktsioon.

Nii käitudes tuuakse lapsed ohvriks ja seda vaid ühel põhjusel: kuna nad ei ole võimelised oma emotsionaalseid reaktsioone ratsionaliseerima. Iroonilisel kombel on see aga just see, mida nende vanemad ja hooldajad peaksid õppima tegema. Selle asemel tehakse hoopis nende emotsionaalsetest reaktsioonidest probleem ja püütakse neid ravida.

Loe edasi raamatust: "Agressiivsus" (Jesper Juul)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas,BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Merekarpidest meisterdatud koaala
Lapsed naudivad rannaliival merekarpide korjamist. Et see tegevus oleks veelgi lõbusam, meisterdage kodus neist vahvaid loomi.
Üle-eestiline avatud talude päev, 19. juulil
juuli
19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval võtab ühe päeva jooksul külalisi vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti.  
Krilli ehk hiilgevähi õli kui super Omega 3 allikas
Krill ehk hiilgevähk on väike vähiliste esindaja. Krilli loetakse maailma suurimaks biomassiks – seetõttu pole vaja karta, et see võib otsa lõppeda või seda tuleks kunstlikult kultiveerima hakata (vastupidiselt kaladele, keda tihtipeale kalamaksaõli saamiseks kunstlikult kasvatatakse).
Kogupere suvelavastus - Saabastega kass, Viimsi Vabaõhumuuseumis kuni 18. juulini
juuli
Viimsi Vabaõhumuuseumis saab veel vaid neljal korral vaadata vahvat Miksteatri kogupere suvelavastust „Saabastega kass“.
Supermaitsvad suvised smuutid
Suvi on smuutide aeg, kas pole? Pole midagi mõnusamat, lihtsamat ja tervislikumat, kui haarata kuumal suvepäeval aiast, turult ja külmkapist meelepärast ning nendest üks mõnus kosutav smuuti kokku vuristada.