Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

9 põhjust, miks karistamine on halb

esmaspäev, 12. veebruar
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Selleta on raske aru saada, miks karistusi nii palju kasutatakse. Karistusel on palju puudusi:
  1. Karistused on suunatud välistele tunnustele, mitte põhjustele. Just sellepärast peaks neist hoiduma. Kuna probleem jääb lahendamata, avaldub see edaspidi jälle hälbiva käitumisena ja võimendub vältimatult.
  2. Karistused ei võimalda tegelda lapsel endal oma teo loomulike või loogiliste tagajärgedega.
  3. Kui ei teki seost käitumise ja karistuse vahel, jääb lapsel saamata õppetund põhjustest, miks tema tegevus oli sobimatu.
  4. Karistused takistavad terve süütunde tekkimist, suunates lapse tähelepanu negatiivsetele tunnetele vanema suhtes: ebaõiglustunne, viha, hirm.
  5. Karistused häbistavad last, häbi aga blokeerib omakorda terve süütunde, mis tekitaks südametunnistuse piina oma teo pärast, tundmata ennast seepärast veel halva inimesena.
  6. Karistuse tekitatud emotsioonid stimuleerivad stressiringi ega lase lapsel mõelda sellele, mida ta tegi. Mälu küll töötab, aga laps jätab meelde stressi ja hirmu vanema ees, mitte käitumise, mis tõi kaasa karistuse. Karistused õpetavad ainult politseihirmu, mitte vastutust ja enesedistsipliini.
  7. Hirm ja häbi, mida karistamine põhjustab, pärsivad aju kõrgemaid funktsioone, mis mõjutavad intellektuaalseid saavutusi, tundeelu ja sotsialiseerumist.
  8. Vanem kaotab järk-järgult oma autoriteedi. Ühelt poolt sellepärast, et laps kaitseb end ebameeldivate tunnete eest hoiakuga "Mul on suva", teiselt poolt sellepärast, et edaspidi on vaja mõju saavutamiseks kasutada järjest karmimaid karistusi. Karistamine ei ole oma autoriteedi näitamine. Me karistamine, kui napib autoriteeti. Kui seda autoriteeti tunnustatakse, pole mingit vajadust oma võimu näidata.
  9. Vanemad karistavad, kui nad on nurka surutud ja jõuetud. Laps tajub seda ja kaotab vanemate vastu usalduse, see muudab ta ebakindlaks ja ebakindlus avaldub veelgi hälbivamas käitumises.
Loe lisa raamatust: "Minu mõistus on otsas" (Isabelle Filliozat)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lihtne nipp välismaiste puu- ja köögiviljade mürgikihist puhastamiseks
Poeletid on lookas välismaistest puu- ja juurviljadest, mis on hea välimuse ja pika säilimise eesmärgil pritsitud pestitsiitidega ehk keemiliste taimekaitsevahenditega. Väga lihtsa ja käepärase vahendiga on võimalik saada puu-ja juurviljad puhtaks.
Suhkrukell aitab hoida hambad terved
Laste hammaste tervis vajab pidevat tähelepanu ning seetõttu on oluline teada, kuidas hoida neid ilusate ja tervetena. Kõige lihtsam ja illustratiivsem on meelde jätta "suhkrukell", milles on väärtuslik info kompaktselt koos.
Kuidas valida kvaliteetset seepi
Seepide valik on poelettidel väga lai ning seetõttu võib kõige õigema valimine osutuda keeruliseks. Kõige parema, tervislikuma ja säästlikuma seebi leidmiseks on hea teada mõningaid nüansse.
Hooandja projekt - lennutame Laste Rahvatantsurühma Tantsutrollid Kanadasse
Ääsmäe Laste Rahvatantsurühm Tantsutrollid on üks maailmatuma vahva kamp 12–15 aastaseid elurõõmsaid tegelasi, kel rahvatants, tragidus ja ulakus võrdselt veres. Enamikul neist koos tantsitud juba 6–7 aastat. Nad on kutsutud XXXII Lääneranniku Eesti Päevadele Kanadasse Whistlerisse. Sinna lendamiseks vajavad nad pisut juurde finantsilist hoogu.
Tule vabatahtlikuks Suurjooksule ümber Viljandi järve
Jooksupartner vajab usinaid abikäsi, et teenindada Viljandi järve jooksul osalejaid 1. mail.