Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

5 põhjust, miks laps eirab reegleid, ta ei austa piire ega keelde

esmaspäev, 23. märts 2015
Kolmeaastasele ei ole reeglid muud kui sõnad, mis ei seostu konkreetsete tegudega.

1. Laps ei suuda veel mõtestada
Tõsi, ta saab juba paljudest asjadest aru, aga mitte üldistustest ega mõistetest. Aga reegel on paratamatult üldistus. Näiteks mõistab ta sõnu "hammustada ei tohi" ja võib neid ka korrata, kuid ta ei mõtle, et need käivad ka selle kohta, mida ta on just oma õele tegemas.

Ta paistab kahetsev või teolt tabatud? Sest te kortsutate kulmu või teete kõva häält. Ta ei saa aru mõistest ega oma veast. Samas ei meeldi talle sugugi teid vihasena näha ja seega alustab ta tubli teadlasena kohe uut katset, et teie reaktsiooni kontrollida ja sellest aru saada.

2. Ta ei suuda sõnu oma peas hoida
12 ja 15 elukuu vahel mitmekordistub sünapsis otsaju sagarates. Eksplitsiitne ehk ilmutatud mälu lubab lapsel sõnu meelde jätta areneda. Ehkki ta saab sõnadest aru, ei suuda ta neid kuigi kaua oma peas hoida. Ta omandab teatud arusaama sellest, mis juhtus äsja. Ja tema aju ei suuda meeles pidada üheaegselt kaht teadet ega ideed. Kui soovite, et laps tegutseks, siis ainult üks ülesanne korraga.

3. Ta ei ole veel võimeline peatama oma liigutusi
Nooremate kui nelja-aastaste laste ajus ei ole impulsside (tegutsemine, suundumine) ja keeldude (tegutsemise peatamine) tsoonid veel kuigivõrd seotud. 

Üks näide selle selgituseks: isa võtab võtme. 15-kuune Lea otsib võtit isa käest. Seejärel, Lea silme all, asetab isa võtme diivanipadjale. Lea otsib uuesti võtit isa käest, mitte diivanipadjalt. Laps teab, et võti on padjal, seda on psühholoogilised uuringud tõestanud, kuid ta jätkab otsimist sealt, kust ta selle esimene kord leidis. Ta järgib oma käe impulsse, mitte seda, mida ütlevad talle silmad. Ta ei suuda isegi pärssida impulssi sirutada käsi välja täpselt nii nagu esimene kord. Alles 18-kuuselt leiab ta võtme diivanipadjalt üles.

4. Tema prioriteediks on uute oskuste avastamine
Poiss kukutab oma lusika kõrgelt söögitoolilt maha ja ootab, et teie selle üles võtaksite, et seda uuesti visata. Võtmine on refleks (haaramine), aga käest kukutamine tegevus, mis saab olla ainult tahtlik. Lapse aju lubab tal kontrollida pihu avamist ainult lühikest aega. Ta eksperimenteerib.

Põngerjas kukutab lusika, tema aju jätab meelde, kuidas tuli neuronite võrk aktiveerida, et see tegevus õnnestuks. Kui tal on lusikas uuesti käes, aktiveerub ajus sama närvirakuvõrgustik ja mobiliseerub kukutamisliigutuseks. Ja nagu me juba enne nägime, ei suuda laps oma liigutust takistada. See "mäng" jääb korduma, kuni lapsevanema kannatus katkeb.

5. Ta aju ei mõista eitust
Lapsevanema keeld kõlab nagu korraldus. Laps kuuleb "Ära söö seda kommi!" nagu käsku "Söö kommi!" ja kuulab ruttu sõna, et teid mitte pahandada.

Te lihtsustate lapse elu, kui näitate talle, mida ta teha tohib, mitte seda, mida te ei taha, et ta teeks. Pealegi elab laps olevikus ja ei tasu ette kujutada, et ta mäletab õpetust ka hiljem. Ja kui väga ta ka ei tahaks teie meele järgi olla, ei ole tal paraku nii palju meelekindlust, et suuta oma kihusid üksnes selle anil vaos hoida.

Loe lisa raamatust "Minu mõistus on otsas" (Isabelle Filliozat)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Salasõna, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Peatugi beebidele ja mudilastele - Baby Elephant Ears
Baby Elephant Ears kaelatoe looja Alicia Overby jõudis kaelatoe loomiseni läbi isikliku kogemuse. Nimelt kannatas tema teine laps sünnitraumast tingitud sündroomi all, mistõttu tema kael ei olnud piisavalt tugev ning istuvas või poolistuvas asendis olles tundis ta alati ebamugavust, nuttes seetõttu pidevalt. Kuna sobivat kaelatuge polnud leida kusagilt, otsustas Alicia ise koos arstide ja kiropraktikute abiga luua lapsele kaela ja selgroogu õiges asendis hoidev tugi.
Aitame kolme lapsega üksikema Põltsamaal
Kolme lapsega üksikema perre on kohe-kohe sündimas lisaks pisipoeg. Pere sai lõpuks peale mitmeid kolimisi ühe hea inimese abiga oma päris kodu. Küll aga on sealt väga palju asju puudu. 
Tallinna Linnamuuseumi perepäev - Mustrid ajaloost, 22. märtsil
märts
Taas on toimumas Tallinna Linnamuuseumis tore perepäev. Seekord on teemaks "Mustrid ajaloost".
Disaini koos lapsega stiilsed kummikud
Kevadel on kummikud laste lemmikud. Nendega on mõnus porilompides joosta, hüpata ja vett laiali pritsida. Anna lapsele võimalus ise disainida oma lemmik kummikud.