Tervislik elu
Hapukapsas kui ravimtoit
Hapukapsast võib pidada üheks eestlaste rahvusroaks. Vastupidiselt ameeriklastele, ei ole meile vaja seletada, et hapukapsas on kasulik ja et seda süüakse ka ilma kuumtöötlemata. Aga kas olete ikka teadlik, millise imelise potentsiaaliga ravimtoiduga hapukapsa näol tegemist on?
Paar sõna imikute ja laste soolestiku mikrofloorast
Elu on sünnist alates tulvil katsumusi. Peale pika imetamisperioodi ja tervislike eluviiside vajavad lapsed harmoonilist ja armastavat keskkonda, sest stress nõrgestab nende immuunsüsteemi. Laste immuunsüsteem võib vajada toetust nii kaua, kuni see on väljaarenenud. 
Imelik ja imeline nuikapsas, mida armastavad ka lapsed
Nuikapsas on suurepärane komponent erinevates toorsalatites, lisand erinevates paja- ja ahjuroogades ning sobib küpsetamiseks ja grillimiseks. Tegemist on ühe maitsvaima kapsasordiga ning suve mõnusaim toiduavastus. Mõnusalt krõmpsuvat ja magusat nuikapsast lapsed lausa armastavad.
Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja
Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid. 
Bacillus subtilis – võimas salarelv haiguste vastu
Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Kuni tänaseni on probiootikumidena käsitletud peamiselt piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, sh Bacillus´ed.
Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest
Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused. 
Peatäide ennetamine ja ravi
Suuremates lastekollektiivides (lasteaed, kool) võivad aeg-ajalt tekkida täide puhangud. See on üks äärmiselt ebameeldiv ja tüütu probleem, kuid on olemas kindlad võtted neist efektiivselt vabanemiseks.
Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas pääseda puukide eest?
Puugihooaeg on alanud. Igal aastal hoiatatakse puugiga kokkupuute eest, kuna nendega võivad kaasnevad puukentsefaliit või puukborrelioos. Lapsevanemad on sel teemal eriti tundlikud, sest lapsed viibivad kevad-suvisel ajal väga palju looduses ja puugiga kokkupuute tõenäosus on üsna suur.
Ettevaatust - Hispaania maasikas!
Pea iga suuremas kaubanduskeskuses müüakse imeilusaid ja suuri maasikaid. Nende lummav lõhn meelitab paljusid, eriti lapsi. Paraku on Hispaania maasikas täis pestitsiide ning tervislikust maasikast on asi kaugel.
Õunaäädikas tugevdab tervist
Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.
Köharavi - tõhusad looduslikud mähised ja salvid
Peamiseks köha põhjustajaks meie külmas ja niiskes kliimas on infektsioon hingamisteedes ning paraku kimbutab see väga sageli väikelapsi. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on väga tõhusad ja lihtsad nipid ka kõige tüütuma köha taltsutamiseks.
Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).  
Soojendav tervisenaps viiruste kõrgajal
Esimeste haigusnähtude peletamiseks tasub aeg maha võtta ning kosutada end lõõgastava joogiga. Tervist toov jook soojendab ja ergutab hästi immuunsüsteemi.
Astelpaju kui väärtuslik ravimtaim ja toidulisand
Astelpaju hooaeg on käes ning turult saab osta kodumaiseid marju. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mikrotoitaineid, mida keha igapäevaselt vajab.
Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi
Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 
Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele
Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?
Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis
Sibul ja küüslauk on kõigile tuntud kui rahvameditsiini põhiline raudvara. Sibula ja küüslauguga saab ennetada ja ravida külmetushaigusi, tõsta keha üldist toonust ning on abiks kümnete erinevate vaevuste korral.
Huuletubakas hävitab noorte tervist
Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored. 
Suhkrust ja selle mõjust tervisele
Oleks hea, kui iga inimene mõistaks, kuidas tekib suhkru tarbimise nõiaring ehk pidev magusaisu ja suhkrusõltuvus. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on suhkru mõju kohta väga asjakohane kirjutis.

Uued toitumissoovitused - rohkem pähkleid ja vähem pekki

teisipäev, 10. juuni 2014
Tervise Arengu Instituudi poolt on värskelt välja antud uued toitumissoovitused. Eestis kipuvad inimesed oma füüsilist aktiivsust üle ja ära söödud toidukoguseid alahindama.

Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul tasuks kindlasti vähendada selliste lihatoodete söömist, kus on palju peitrasva sees – näiteks viinerid. «Ma alati küsin laste käest, et kui sul on taldrikul lihatükk, millest viiendik on pekk, mis sa teed? Kohe öeldakse, et lõikan peki ära ja ei söö. Aga viinerit süüakse küll,» tõi ta näite. Oma tervisest hoolijatel soovitas Pitsi võimalikult vähe süüa töödeldud asju. «Ostke pigem liha ja küpsetage see ise ahjus ära, pange viiludena leivale, mitte ärge ostke neid Poolast toodud pakendatud lihasid, kus pahatihti on juba üks protsent soola sees,» soovitas ta. Tema sõnul on praegu tekkinud olukord, kus maitsestamata liha osakaal pakutavatest muutub aina väiksemaks. Ta tõi näiteks hakitud kalkunikintsuliha, kus on soolasisaldus üks protsent, aga vastav märge toidu nimes pakendil selle kohta puudub. Soola sisaldus tuleb välja tuua toidu nimes alles siis, kui see ületab ühe protsendi.

Kuigi soolasisaldust on keeruline määrata, on Eesti toitumiseksperdid veendunud, et seda saadakse liiga palju. «Praegune tendents on selline, et ainuüksi toiduainetest (juust, sink, leib, soolakala jms) saadav soola kogus ületab tihtipeale päevast normi, milleks on maksimaalselt 5–6 grammi,» tõdes Pitsi. Samas lisatakse soola ka toiduvalmistamisel ning samuti ei seisa soolatops söögilaual paljudel ka lihtsalt ilu pärast.

Rohkem kui meie põhjanaabrid peaks Eesti rahvas toidust saama magneesiumi, mida leidub näiteks rohelistes köögiviljades, aga ka täisteratoodetes, pähklites, seemnetes, kaunviljades, idudes. 

Transrasvhapete kohta on uutes Põhjamaade soovitustes öeldud, et nii vähe kui võimalik. Samas puudub tootjatel Eestis esialgu kohustus neid pakendile märkida. «Soovitame alati pakendilt lugeda, et kui toit sisaldab hüdrogeenitud taimeõli, siis see võib transrasvhappeid sisaldada, aga ei pruugi,» möönis ekspert. Üldjuhul on tegemist toodetega, mida võiks tarvitada harva – näiteks erinevad küpsetised.

Kuna eestlaste D-vitamiini vaegus on meil tehtud uuringute alusel suur, siis selle soovitatavat määra on nii Põhjamaades kui Eestis tõstetud. Edasi on küsitav, kas saame seda piisavalt toiduga.Toidulisandina peaksid seda juurde võtma lapsed ja eakad, aga võib-olla ka täiskasvanud, kes söövad vähe kala ja viibivad harva päikese käes. «See reegel, mida arstidele õpetatakse, et kõigis kuudes, kus on R sees, tuleb D-vitamiini võtta, peab paika,» rääkis TAI seire- ja hindamisosakonna juhataja Eha Nurk. Kindlasti pole põhjust peljata, et D-vitamiini lisandiga piima juues võiks saada kogemata üledoosi, kuna poepiimas ei ole lisatud D-vitamiini kogus väga suur.

Kõikvõimalikes naisteajakirjade dieetides põlu alla sattunud süsivesikute kogust toitumissoovitusi üle vaadates nii palju ei kärbitud kui Põhjamaades, kuna organism vajab neid ja need peaksid andma vähemalt poole päevasest energiast. «Kiudainete sisaldus toidus on väike ja kui me veel ütleme, et ärge süsivesikuid sööge ja kartke neid, nagu räägitakse, siis see toob kaasa, et neid süüakse veelgi vähem,» tõdes Pitsi. Kõige paremad kiudainete allikad on täisteratooted, aga ka puu- ja köögiviljad. Kiudainete poolest rikkaid kliisid võib toidu sisse natukene panna küll, aga mitte väga palju, sest siis võivad tekkida mineraalainete imendumise häired. „Kõike tuleks süüa mõõdukalt, et ei langetaks äärmustesse, sest kõik suuremad kõrvalekalded soovitustest võivad viia kas lühema või pikema aja jooksul mingi tervisehäireni,» tõdes Nurk.

Pitsi sõnul soovitatakse inimestel süüa vastavalt vajadusele ja rohkem liikuda. «Inimesed ülehindavad oma füüsilist aktiivsust ja alahindavad söödud toidukoguseid,» tõdes ta. Päevase energiavajaduse arvutamisel hinnatakse kehalist aktiivsust indeksiga, kus tavainimeste füüsilise aktiivsuse tase jääb reeglina 1,4 ja 1,8 vahele, olles enamikul pigem madalam kui suurem.

«Väga kõrget füüsilise aktiivsuse taset tavainimesel praktiliselt ei ole, ainult näiteks nendel kes tegelevad tipptasemel korvpalliga. Tavaline trenn ei ole kunagi maksimaalse intensiivsusega,» on Pitsi veendunud. Paar korda nädalas sõpradega korvpalli mängiva mehe või aeroobikas käiva naise füüsilise aktiivsuse indeks jääb pigem 1,6 tasemele. Võib aga juhtuda, et pärast väikest jalutuskäiku süüakse sellegipoolest nii, nagu oleks tehtud kõva trenni.

Et oma toitumisharjumustest selge pilt saada, tuleks asjatundja sõnul kindlasti toitu kaaluda. «Kõige lihtsam on minna poodi, võtta väike kurk ja kaaluda ära, kas see kaalub nii palju kui arvasite. Äkki ei olnudki 100, vaid oli hoopis 300 grammi,» andis ta lihtsa soovituse. Kui tegu on kurgiga, siis pole suurt vahet, kas 100 grammi asemel söödi 300, sest selline valesti hindamine annab kogu päeva kontekstis juurde vaid umbes 20 kcal. «Aga näiteks pudruportsjoni puhul on energia saamises juba väga suur vahe, kui koguse hindamisel 100 grammiga eksida ja eksitakse ka,» rääkis Pitsi. Isegi kui kaaluda ja üles kirjutada oma toitumist umbes kaks nädalat, annab see üsna hea ettekujutuse oma tegelikust söömisest. «Kui sa üldse ei ole asju kaalunud, siis sul pole toidukogustest õrna aimugi,» nentis toitumisekspert.


Loe pikemallt edasi: www.terviseinfo.ee/et/blogi/3877-uued-toitumissoovitused-rohkem-pahkleid-ja-vahem-pekki 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Juunikuus O. Lutsu majamuuseumi aias ja majas
juuni
Kolmapäeviti (11.06 18.06 ja 25.06) kl 16 toimuvad muuseumi aias kesknädala kroketitunnid. Võta kaasa pere ja/või sõbrad ning saate proovida kroketimängu.
Kuidas tagada väikelapse turvalisus kodus ja aias?
Lastega juhtub ikka õnnetusi, olenemata lapsevanema pingutustest ohtlikke olukordasid vältida. Mõned väikesed sõbrad on selles eriti nutikad ning suudavad sekundiga välja mõelda külmavärinaid tekitavaid situatsioone.
Jäätise linnalaager juunis ja augustis
juuni
Jäätise linnalaager on aktiivne ja hariv puhkus + jäätis. Külastame uuenenud energiakeskust ja turnime puude otsas Nõmme seikluspargis.
Piip ja Tuut vabaõhuetenduses - Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu 13.-15.06
juuni
Lavastus sai Salme Reegi nimelise teatri aastaauhinna 2014.
Vivendi linnalaager - saame sõbraks puidu ja paberiga 09.06-29.08
juuni
Vivendi Koolituskeskuse puidu- ja paberistuudio korraldab algklassilastele linnalaagri "Saame sõbraks puidu ja paberiga" 09.06-29.08.