Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Kuidas tagada väikelapse turvalisus kodus ja aias?

kolmapäev, 11. juuni 2014
Lastega juhtub ikka õnnetusi, olenemata lapsevanema pingutustest ohtlikke olukordasid vältida. Mõned väikesed sõbrad on selles eriti nutikad ning suudavad sekundiga välja mõelda külmavärinaid tekitavaid situatsioone.

Vigastuste riski vähendamiseks saame kodus ja aias palju teha. Samuti on need lihtsalt rakendatavad igas kodus.
  • Katke kodus kõik elektrikontaktid erilise kattega, et laps ei saaks elektrilööki, kui ta torkab sinna sõrme või mõne terava asja. 
  • Pange kõigile treppidele üles ja alla võred, millest laps ei saa üle astuda ja mis on kindlalt kinni. Võred peaksid olema vertikaalsed, siis ei saa laps hakata nendel ronima. Võrepulkade vahe peab olema 4,5-6,5 cm, et lapse sõrmed või pea ei saaks võre vahele kinni kiiluda. Treppi või rõdu kaitsev võrevärav peab olema lukustatud.
  • Lapsevoodi võrepulkade vahe peaks olema 4,5- 6,5 cm, siis ei saa sinna vahele kinni jääda. Voodipõhja peaks lapse kasvades saama allapoole lasta, et ta end üle voodiääre ei upitaks. 1,5-2 aastane laps peaks saama voodist ise välja tulla – jalutsist võiks mõned võrepulgad ära võtta, et ta sealt vabalt läbi mahuks.
  • Ärge soetage oma lapsele käimistooli, selle liikumist ei suuda väikelaps kontrollida ning põrkab sageli vastu mööblit, ahju, võib jääda kinni vaibaserva taha ning ennast vigastada. Käimistoolid ei arenda last!
  • Kui kasutate lahtist tulekollet, ümbritsege see ohutusvõrega. Ka kuuma ahju ees peaks olema kaitsevõre, siis ei juhtu põletusi, kui kogemata vastu ahjuust puutuda.
  • Kõik sahtlid ja kapiuksed toas, köögis, vannitoas või mujal peavad olema lukus, kui seal on esemeid, vedelikke, pulbreid või midagi muud, mis võib lapsele viga teha. Kaheaastane on võimeline ronima mööda raamaturiiulit ka lae alla, et ahvatlevaid asju kätte saada.
  • Klaasuksed, -riiulid ja -lauad peavad olema purunematust klaasist. Kõik, mis maha kukkudes puruks võiks minna, on targem väikelapse käeulatusest ära panna.
  • Libisevad vaibad, libedad kahhelpõrandad või kivist trepiastmed tuleks karedaks teha teipide või kattemattidega.
  • Mürgised taimed (luuderohi, jõulutäht, inglitrompet jt.) panna kõrgele või viia ära.

Turvaline aed ja õu
  • Et laps saaks õues ja aias turvaliselt mängida ja te ei peaks tal igal sammul kõrval olema, peab ka need paigad üle vaatama ja ohutuks tegema.
  • Peenardelt tuleb ära võtta mürgised lilled või mittesöödavate marjadega põõsad: oleander, nartsiss, näsiniin, sõrmkübar, kuldnõreti (laburnum), maikelluke jt. Hoiatage väikelapsi, et ühtegi marja või taime või seent ei tohi üksi olles suhu pista.
  • Tiigi, veesilma või lastebasseini ümber peab olema paras aed või peal kaitsevõrk. Basseinis ja veekogu ääres peab laps kogu aeg silma all olema.
  • Ärge unustage vihmaveetünnile kaant peale panna.
  • Kaevul peab ees olema tabalukk.
  • Aiaväravad olgu lukus!

Allikas: www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/VaikelapseTervisehairedLOW.pdf

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Linnalaager - Õmblejannad 19.06
juuni
Päev täis ajalugu, ilu ja moodi. Hea võimalus veeta koolilapsel 19.06 ühepäevane linnalaager huvikeskuses Iidam ja Aadam. Linnalaager on mõeldud lastele vanuses 9-13 aastat.
Juunikuus O. Lutsu majamuuseumi aias ja majas
juuni
Kolmapäeviti (11.06 18.06 ja 25.06) kl 16 toimuvad muuseumi aias kesknädala kroketitunnid. Võta kaasa pere ja/või sõbrad ning saate proovida kroketimängu.
Uued toitumissoovitused - rohkem pähkleid ja vähem pekki
Tervise Arengu Instituudi poolt on värskelt välja antud uued toitumissoovitused. Eestis kipuvad inimesed oma füüsilist aktiivsust üle ja ära söödud toidukoguseid alahindama.
Jäätise linnalaager juunis ja augustis
juuni
Jäätise linnalaager on aktiivne ja hariv puhkus + jäätis. Külastame uuenenud energiakeskust ja turnime puude otsas Nõmme seikluspargis.
Piip ja Tuut vabaõhuetenduses - Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu 13.-15.06
juuni
Lavastus sai Salme Reegi nimelise teatri aastaauhinna 2014.