Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Noored ja alaealised töötajad

teisipäev, 20. mai 2014
Suvine koolivaheaeg läheneb kiiresti ning paljud noored soovivad endale teenida suvel taskuraha. Selleks, et alaealised lapsed siiski endale liiga ei teeks tasub teada asjakohast seadusandlust. 

Tööõiguse kohaselt jagatakse noortöötajate vanuserühm alaealisteks (alla 18-aastased) ja noorteks (18- kuni 25-aastased). Euroopa statistika järgi juhtub noortöötajatega tööõnnetusi vanematest töötajatest sagedamini, sealhulgas juhtub 18-24-aastastega surmaga mittelõppevaid tööõnnetusi teistest vanuserühmadest vähemalt poole rohkem. Põhjuseks on suuresti vanusest johtuv napp väljaõpe ning väiksem kogemus ja teadlikkus töötervishoiust ja –ohutusest. Noortöötajate suhteliselt madal tööalane seisund muudab nad kahjuks sageli altiks töövägivallale ja –kiusamisele ning tööalasele ahistamisele. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil on laste ja noorukite seas surma esimeseks põhjuseks vigastus. Igal aastal satub üks laps viiest-kuuest mingisse õnnetusse. Kõige levinumad vigastused on põletused tule ja keeva veega, kukkumised (puuviljade korjamisel puu otsast, kaitsepiirete puudumise tõttu katustelt ja treppidelt, samuti isikukaitsevahendite puudumise tõttu), mürgistused, loomahammustused, uppumine, liiklusõnnetused ja põllumajandusõnnetused masinatega.

Tulenevalt vanusest on piirangud tööajale järgmised:
  • 7–12-aastasel töötajal on lubatud töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
  • 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal on lubatud töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
  • 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohuslane on lubatud töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
  • 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohuslane ja 17-aastasel töötajal on lubatud töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Eestis reguleerivad alaealiste tööd töölepingu seadus ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus koos rakendusaktidega. Nimetatud õigusaktid ei laiene aga pereettevõttes, kodus või eramajapidamises tehtavale tööle.

Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.


Allikas: www.tooelu.ee/et/teemad/eritingimustega-tootajad/noored-ja-alaealised-tootajad

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Miks ei ole hea süüa friikartuleid?
Friikartulitel on halb maine ja seda põhjusega. Friikartulid ei ole just kõige tervislikum toit ning seda süüakse liiga palju. 
Kas komm võib hambad terveks teha?
Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.
Mida rääkida lastele tuleohutusest?
Koolis käivad lapsed veedavad kodus iseseisvalt päris palju aega ning seetõttu on oluline lapsele meelde tuletada mõned ettevaatusabinõud, et kodus tuleõnnetust ei juhtuks. Juba lasteaias on läbitud tuleohutusalane koolitus ning laste teadlikkus, mida tohib teha ja mida mitte on üsna kõrge, kuid kordamine on tarkuse ema.
 
Lapse füüsiline karistamine räägib lapsevanema jõuetusest
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai sõnul näitab lapse füüsiline karistamine, et lapsevanem ei ole leidnud teisi võimalusi lapse korrale kutsumiseks.
Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat
Laste vajadused on väga lihtsad, kuid erinevaid soovitusi nende õigeks kasvatamiseks on nii palju, et vanematel võtab silme eest kirjuks. Oliver Jamesi (kliiniline lastepsühholoog) põhiargument on raamatus "Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat" see, et asi pole lapse iseloomu vormimises, vaid kõigepealt peab lapsevanem ise suutma kainelt mõelda. Raamatu kirjutamisel on arvestatud kõige uuemaid kasvatusteaduste alaseid uuringuid.