Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Kuidas tagada laste turvalisus veekogude läheduses?

kolmapäev, 4. juuni 2014
Ilmad lähevad järjest soojemaks ning õige pea on veekogudes vesi ujumiseks ja suplemiseks piisavalt soe. Et suvised veenautimised oleksid turvalised, peaks lapsevanem olema veekogu läheduses eriti tähelepanelik.

Väike laps veega kokku ei puutu
Eesti üldhariduskoolides on algklasside õpilastel kohustuslik ujumisõpe, mis läbitakse õppeaasta jooksul. See tähendab, et 3. klassi läbinud õpilastel on esimene kokkupuude veega ja vees olemisega juba tehtud, neil on algteadmised ujumisstiilidest, nad suudavad end vee peal hoida ja tunnevad vee iseärasusi. Aga seda ainult basseinis, looduslikus veekogus võivad olud lapse jaoks siiski ootamatud olla. Näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetusega, vee sügavusega või temperatuuriga. Nooremate lastega peab aga veelgi ettevaatlikum olema, kuna neil üldjuhul veega kokkupuude puudub. Kuni seitsmeaastane laps on veel ka suhteliselt püsimatu ja hajameelne, tema uudishimu võib viia ta ootamatule avastusretkele nii, et lapsevanem seda ei märkagi. Kui ühel hetkel on laps mänguasjadega õue peal mängimas, siis juba järgmisel võib ta olla aias oleva tiigi või basseini ääres, kuna leidis sealt näiteks lepatriinu või sinna lendas liblikas. Sealt edasi püüavad paljud neist tiiki või basseini uurima minna. Olles aga vette kukkunud, ei tee lapsed üldjuhul häält ja veepinnal on väikest last ka raske märgata. Nii peabki lapsevanem hoolitsema, et väikesed lapsed omapäi veekogudele ohtlikult ligidale ei pääse.

Ujumisrõngas üksi ei päästa olukorda
Väiksed lapsed on seiklushimulised ja tihti kipuvad omapäi maailma uurima minema. Lapsevanem peab suutma ka selle uurimusretke käigus lapse turvalisuse tagada. Ainult siis, kui laps on pidevalt ema-isa vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Kuna ühe- kuni nelja-aastased lapsed ei tunne ohte, peab lapsevanem hea seisma selle eest, et lapse ümbrus on turvaline ja hetkeks silmist kadudes ei jõua ta näiteks basseini kukkuda. Randa minekuks on lastele mõeldud spetsiaalsed vahendid (täispuhutavad käerõngad jmt), kuid kunagi ei tohi ainult neile lootma jääda. Vee ohtlikkusest tuleb lastele rääkida.

Meeles tuleb pidada, et veest inimese päästmine nõuab spetsiaalseid oskusi, milleks väikestel lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi. Kui algklasside laps isegi on ujumiskursuse koolis läbinud, on tema teadmised siiski liiga väikesed, et osata käituda õnnetuse korral ja veel enamgi, suuta veest päästa inimene.

Kindlasti tuleb lapsega veega seotud ohtudest kodus rääkida ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna, miks on ujumisoskus vajalik, mis juhtub, kui vesi on nii sügav, et jalad põhja ei ulata ning kuidas ennast ohtu panemata veekogu ääres mängida.

Kodu peab olema lapse jaoks turvaline koht
Kodustes tingimustes saab laste turvalisuse tagada ka aias tiigile näiteks aia ümber pannes. See takistab lapse juurdepääsu veekogule ja aitab nii õnnetusi ära hoida. Piirdeaia paigaldamisel peab jälgima, et see oleks piisava kõrgusega ning aia ja maapinna vahele ei tohiks jääda vahet, kust laps saab läbi pugeda. Pärast suuremaid vihmasadusid peab kontrollima, ega vesi ole piirdealust pinnast ära uhtunud. Piirdeaia ohtlikum koht on aia värav. See peab kindlasti olema isesulguva mehhanismiga. Vastasel juhul jääb võimalus, et värav unustatakse lahti ning aed ei täida oma eesmärki, kuna laps leiab ikkagi tee veekogu äärde uudistama. Kindlasti saab hakkama ka isevalmistatud taraga. Selliselgi juhul tuleb aga jälgida, et see oleks ka turvaline ja hoiaks last veekogust eemal. Lisaks on võimalik basseinidele ja tiikidele kate või ka vastavad andurid paigaldada, mis lapse ohus olemisest aegsasti märku annavad. Spetsiaalseid aedu, basseinide kaitsekilesid, liikumisandureid on võimalik soetada vastavaid tarvikuid maaletoovatest ettevõtetest.


Allikas: www.ohutusope.ee/et/Lapsevanemale/Veeohutus

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Piip ja Tuut vabaõhuetenduses - Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu 13.-15.06
juuni
Lavastus sai Salme Reegi nimelise teatri aastaauhinna 2014. Legend Toompea müüritornide saamisloost ehk ennemuistne lugu kahe noore leegitsevast armuloost, mis elab tänini vankumatult edasi kõrvuti seisvate lossitornide näol Toompeal.
Väikelapse esmaabikoolitus
Lastevanemate teadmised lastehaigustest ning samuti last ähvardavatest ohtudest on esmatähtsad. Väikelapse esmaabikoolituselt saate informatsiooni sagedamini esinevatest lastehaigustest ning traumadest ja nõuandeid, kuidas olukorraga toime tulla.
Kuidas pääseda puukide eest?
Puugihooaeg on alanud. Igal aastal hoiatatakse puugiga kokkupuute eest, kuna nendega võivad kaasnevad puukentsefaliit või puukborrelioos. Lapsevanemad on sel teemal eriti tundlikud, sest lapsed viibivad kevad-suvisel ajal väga palju looduses ja puugiga kokkupuute tõenäosus on üsna suur.
Avasta D-vitamiini kasulikkus
Ilmselt oleme kõik kuulnud, et D-vitamiin on väga vajalik. Seda soovitatakse lastele anda juba sünnist alates. Miks siis ikkagi on D-vitamiin niivõrd oluline? 
Erimeelsuste lahendamine laste juuresolekul
Igas peres tuleb hetki, kus kerkivad esile erimeelsused ja tülid partneriga, vanavanematega, naabri või hoopis poemüüjaga. Tüli kerkimisel on üks oluline märksõna, millest lapse juuresolekul lähtuda - näita eeskuju, käitudes lugupidavalt.