Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Mida rääkida lapsele elektriohutusest?

kolmapäev, 28. jaanuar 2015
Elektriõnnetusi juhtub muude õnnetustega võrreldes vähem ja uuringud näitavad, et lastevanemad ka tähtsustavad elektriohtusid üsna vähe. Teisalt – kui elektriõnnetused aga toimuvad, võivad neil olla vägagi traagilised tagajärjed. Elektriga kaasneb nähtamatu oht, mida peab teadma ning suurema teadlikkuse korral on pea kõik elektriõnnetused välditavad. 

Elektriohtudest väljaspool kodu
Esmase sammuna tuleks hinnata lapse igapäevast kooliteed elektrivõrgu objektide ja lapse käitumise seisukohalt. Isegi siis, kui lapsele on Elektrijänese õpetustest või lasteaiaprogrammist juba tuttav elektriohu tähis, tasub kooli mineku teekonnal üle vaadata ohtlikumad objektid. Lapsele tuleks rõhutada, et alajaamad, elektrikapid, elektriliinid ja kõik sellised seadmed, mille peal on välgunoole märk kollasel taustal, tähendavad, et neist tuleb eemale hoida.

Lapsele tuleks rääkida, mis võib juhtuda, kui ohtlikesse kohtadesse minna ning rõhutada, et seda ei tohi teha isegi suures mänguhoos või kaaslaste õhutusel. Alajaama territooriumile ei tohi mingil juhul siseneda, isegi kui selle uks või värav on lahti ning sellistest lahtistest ustest tuleb kindlasti teatada vanemale, õpetajale või teistele täiskasvanutele. Kui lapsevanem ise märkab lahtist elektrikilbi või alajaama ust või muud elektriohu olukorda, tuleks kohe helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343, et vältida olukorda, kus uudishimulikud lapsed võivad ohtu sattuda. Elektrilevi võrk katab suurt osa Eestist ning vaid Läänemaal, Viimsis ja Narvas haldavad elektrivõrku teised võrguettevõtjad. Kui õige number meelde ei tule, võib elektriohust teada anda ka häirekeskusesse numbril 112. See on õige kontakt ka juhul, kui elektriõnnetus on juba toimunud ja kannatanu vajab abi.

Kindlasti tuleks lastele rääkida ka seda, et purunenud elektriliinidest tuleb suure kaarega eemale hoida. Õhuliini juhtmed võivad maha kukkuda tugeva tuulega murduvate puude või puuokste tõttu. Kõrgepingeliinid lülituvad maaühenduse korral üldjuhul automaatselt välja, kuid madal- ja keskpingeliin püüab mõnikord end automaatselt taaspingestada. Seega võib ka purunenud elektrijuhe olla pinge all ja kujutada endast suurt elektrilöögi ohtu.

Pinge alla võib sattuda ka juhtme ümber olev maapind, mistõttu tuleks lastele õpetada, kuidas mahakukkunud elektriliinist ohutult eemalduda. Mahakukkunud liinist tuleb eemale liikuda kas jalgu teineteise vastu lohistades (“kukesammul” liikudes) või jalad koos või ühel jalal hüpates. Nii väldib eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all. Eluohtliku pinge all võib maapind keskpingeliini korral olla vähemalt 8 meetri ulatuses mahakukkunud juhtmest, kuid niisketes oludes kaugemalgi. Kuna laps erineva pingega liinidel vahet ei tee, siis tasub silmas pidada vähemalt 8 meetri piiri ning rõhutada, et purunenud liinidest tuleb hoida nii kaugele kui võimalik. Lapsel võib lasta lugeda 8 ülipikka sammu ja õpetada kaugusi hindama – kui pikk maa on tegelikult 8 meetrit.

Mõistagi ei tohi palli mängida või lohet lennutada ka töökorras elektriliinide juures. Igasugused elektrivõrgu objektid, olgu need siis mastid, elektrikapid, alajaamad või liinid, pole kohad, mille läheduses mängida. Nende juures varitseb oht saada eluohtlik elektrilöök.

Lapsele tasub meelde tuletada sedagi, et pinge all oleva inimese abistamine on eriti ohtlik. Näiteks on ohtlik minna elektriliini juures voolu alla jäänud inimeselt puutoikaga juhet eemaldama. Lastele tuleb meelde tuletada päästmise põhireeglit: kõigepealt aita iseennast. Elektriõnnetuse korral on parim, mida laps saab teha, kiiresti vanemat või lähedal asuvat täiskasvanut teavitada või numbril 112 häirekeskusesse helistada.

Elektriohtudest kodus ja koolis
Tõenäoliselt on suurem osa lastevanemaid kodustest elektriohtudest lapsega juba enne koolitee algust rääkinud. Samad tarkuseterad mis kodukeskkonnas, kehtivad ka kooli siseruumides, kus elektriseadmeid kasutatakse. Siiski ei tee paha ka siseruumide elektriohutuse ABC enne lapse koolitee algust üle korrata.

Mida võiks lapsele kodustest elektriohtudest meelde tuletada?
  • Pistik tuleb pistikupesast välja tõmmata pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides. Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja tekitada lühise.
  • Rikkis ja katkiste juhtmetega või katkise korpusega elektriseadmeid ei tohi kasutada. Katkisest juhtmest võib saada väga tugeva elektrilöögi, mille tagajärjel võib inimene surra. Samuti võib katkistest juhtmetest saada alguse tulekahju. Kui laps näeb katkist juhet või elektriseadmete või juhtmete juures sädelust, siis tuleb sellest teada anda vanematele inimestele. 
  • Vesi võib juhtida elektrit sama hästi kui elektrijuhe – seetõttu on ohtlik katsuda töötavaid elektriseadmeid märja käega. Mingil juhul ei tohi vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid kasutada vannis või duši all olles! Lastele tasub seega üle rääkida, et elekter ja vesi ei sobi kokku. Kui näiteks mingi elektriseadme pingestatud juhe põleb või sellest tuleb suitsu, ei tohi seda mitte mingil juhul veega kustutada – vee kaudu vool levib ja kustutaja saab elektrilöögi.
  • Kooliealisele lapsele tasub rääkida ka elektripirni vahetamisest, mis võib tunduda lihtne ja ohutu töö. Tegelikult peaksid lapsed seda tegevust vältima. Täiskasvanul on peopesa suurusest tingituna seda operatsiooni ohutum sooritada ning vältida põletus-või lõikevigastusi. Lisaks ei pruugi lapsed lambipirni soklisse piisavalt tugevalt kinni keerata ja tulemuseks on sokli sees kehv kontakt, mis võib põhjustada ülekuumenemist ja isegi tulekahju.
Tegutsemine elektriõnnetuse korral
Iseäranis ettevaatlik tuleb olla siis, kui kannatanu on vooluringi sattunud mahakukkunud elektriliini tõttu. Sellisel juhul tuleb voolu alla jäänud inimesest kohe teatada hädaabinumbrile 112 ega tohi ise puutoikaga appi tõtata. Pinged ja seega ka ohud välises elektrivõrgus on kodusest võrgust tunduvalt suuremad. Kui inimene on sattunud vooluringi kodus, kasutage kõige kiiremat võimalust elekter välja lülitada. Selleks tõmmake elektriseadme pistik seinast välja või lülitage elektrikilbist, grupikaitsmest või maja peakaitsmest vool välja. Seejärel saab asuda abi andma. Kui elektrivoolu väljalülitamine ei ole võimalik, tuleb kannatanu vabastada kokkupuutest pinge all oleva esemega (juhe, elektriseade vm). Selleks tuleb kasutada kuiva, elektrit mittejuhtivat eset, näiteks puidust mööblijuppi või harjavart. Pärast kannatanu voolu alt vabastamist tuleb kohe häirekeskusest abi kutsuda ja kuni abi saabumiseni saab täiskasvanu osutada esmaabi.

Rääkige lapsele elektriohtudest järgmist
• Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga.
• Ära mängi elektriliinide juures.
• Ära torgi elektriseadmeid, pistikupesasid ega juhtmeid.
• Ära kasuta elektriseadmeid märgade kätega ega vee läheduses.
• Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega.
• Õues toimunud elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista numbril 112.
• Maha kukkunud elektriliini juhtmest hoia nii kaugele kui võimalik.
• Kui elektrijuhe kukub tuule käes sinu lähedusse, eemaldu sellest kas jalgu teineteise vastu lohistades või jalad koos või ühel jalal hüpates. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta pikkade sammudega, sest nii võib tekkida ohtlik sammupinge.
• Lahtistest alajaamade või elektrikappide ustest anna teada täiskasvanule.

Allikas: www.politsei.ee/dotAsset/288515.pdf



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Idee koolivaheajaks - ImprovEnglish linnalaager 18.-20.06
juuni
ImprovEnglish ehk Improve your English through improvisation. Laagris tegeletakse inglise keele oskuse arendamisega läbi praktiliste teatriharjutuste (Keith Johnstones’i teatripraktikal baseeruv improteater, klounaad ja koomika). Noortega tegeleb Daniel Renwick, Austraaliast pärit karismaatiline tänavaartist, kes on üles astunud paljudes linnades üle maailma. 
Sinu lapse turvaline jalgratas
Jalgrattaga sõitmine on lõbus ja sportlik tegevus. Selleks, et rattasõit ka turvaline oleks, peab jalgratas olema sõitjale sobiva suurusega ja töökorras. Kontrolli, kas Sinu lapse jalgrattal on kõik vajalik olemas ja pidurid töökorras.
Miks peaks sööma külmutatud köögivilju?
Külmutatud köögiviljad on vitamiinide ja mineraalainete rikkad. Need ained säilivad külmutatud köögiviljades spetsiaalse külmutamistehnika tõttu. Värsketest köögiviljades aga hakkab vitamiinide hulk vähenema kohe pärast saagi korjamist. Näiteks Suurbritannia külmutatud toiduainete ühingu andmetel sisaldavad külmutatud brokoli, rohelised oad, spinat, herned ja vaarikad rohkem C-vitamiini kui kolm päeva seisnud värskel kujul samad toiduained.
Laps ja nägemine
Nii laste kui täiskasvanute silmad vajavad tähelepanu, kuid laste puhul tuleks olla eriti hoolikas. Nende silmad kasvavad ja nägemine areneb välja alles 6.–8. eluaastaks. Regulaarne silmakontroll on profülaktikaks ja varakult avastatud normaalsest nägemisest kõrvalekallet saab suurema tõenäosusega ravida enne kooli minekut.
Kuidas luua turvaline kiindumussuhe lapsega?
Kõik vanemad on oma lastesse kiindunud, ühed rohkem, teised ehk veidi vähem. Vanemate kasvatusstiilid on aga erinevad ja ka laste suhted vanematega kujunevad erinevaks. Raamatu autorid William ja Martha Sears annavad ülevaate sellest, kuidas luua turvaline kiindumussuhe oma beebiga.