Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Laste kaitsmine UV-kiirguse eest – miks kasutada spetsiaalset riietust?

teisipäev, 11. märts 2014
​Eestimaine lühike suvi on enamike meie teadvuses kinnitanud arvamuse, et päike ja päevitamine on tervisele kasulikud. Tõepoolest, päikesekiirgus soodustab organismile ülivajaliku D-vitamiini sünteesimist ning igapäevane väike päikesekogus on meile kõigile vajalik, nii suurtele kui väikestele.
Eriti täiskasvanute krooniline D-vitamiini puudus põhjamaises kliimas põhjustab mitmeid tervisehädasid. Kuid unustama kiputakse sageli seda, et ka poolpilvine päev ning vaid käelabade või näo päikese käes paljastamine vaid mõnikümmend minutit päevas tagavad vajaliku koguse päikest D-vitamiini sünteesimiseks. Selleks ei ole vajalik  tundide viisi nappides päevitusriietes rannas lauspäikese käes viibida.

Vastupidi, vajadus kaitsta lapsi ohtiku UV-kiirguse eest on tänapäeval nahaarstide üksmeelne soovitus lapsevanematele. Ka vähesed lapseeas kogetud nahapõletused suurendavad täiskasvanuna oluliselt melanoomi haigestumise riski. Kuna laste nahas on kaitsva melaniini kogus veel väike, on nad eriti altid UV-kiirgusest tulenevatele päikesekahjustustele. Samuti on lapse silmad õrnemad ja kergemini kahjustatavad. Kaitsta tuleks kõiki kehaosi- ka pead, silmi, kukalt ja kõrvu, varbaid ja huuli ei tohiks unustada. Uurimuste kohaselt kogub enamik inimesi kuni 80% elu jooksul akumuleeritavast UV-kiirgusest enne 18. eluaastat ja seda põhjusel, et reeglina viibitakse lapsena rohkem vabas õhus mängides ja liikudes. Alla 2-aastastel lastel soovitavad arstid otseses päikesekiirguses viibimist täielikult vältida, kui seda aga siiski teha, peaks kindlasti kasutama nii laiaspektilist päikesekaitsekreemi (vähemalt  faktoriga 30+ ) kui spetsiaalseid päikesekaitseriideid, -mütse ja päikeseprille.

Sealjuures on hea meeles pidada, et kreemid, riided ja prillid ei kaitse kunagi UVA ja UVB kiirguse eest täielikult, võtmeküsimuseks on ikkagi arukas päikese käes viibimise aeg ja kestvus. Kiirguse mõju suurendavad ka vesi, rannaliiv ja lumi, mis omakorda peegeldavad kiirgust. Niisiis võib öelda, et rannasliival vee ääres mängides saab laps oluliselt suurema doosi ohtlikku kiirgust kui tema veest kaugemal istuvad vanemad. Akna- ja autoklaasid lasevad kahjulikku kiirgust samuti läbi, seega pikkadel suvistel autosõitudel võivad lapsed saada suure doosi kiirgust ilma, et nende vanemad paneks tähelegi, et lapsed on päikeses viibinud. Kui enamasti mõtlevad lapsevanemad UV-kaitseriietusele ja kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemidele enne eksootilist puhkusereisi, sest lõunamaine päike on üliintensiivne ja pidev, siis kahjuks kodumaises suves läheb laste kaitmise vajadus sageli meelest.  

Loe UV-kiirguse eest kaitsmise vajalikkusest http://www.nahakliinik.ee/kuidas-valida-paikesekreemi/
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Vankri õige hooldamine
Lapsevankrid on väikelastega peredes kasutusel päevast päeva ja nii mitu aastat. Seetõttu vajavad need regulaarset puhastamist ja hooldust. 
Innovaatilised Dream Tubes turvapiirded lastevoodile
Väikelaste jaoks on välja töötatud üks nutikas mugavustoode - Dream Tubes turvapiirded lastevoodile. Eriliseks teeb toote see, et turvapiirded on täispuhutavad, pehmed ja vajadusel kaasaskantavad. Piirdeid müüakse kahes erinevas suuruses vanusele 18 kuud – 5 aastat. Ideaalne lahendus lapse võrevoodist harjutamisel tavavoodisse. Turvaline, pehme ja kindel.
Millele peaks lapsele turvatooli ostes ja kasutades tähelepanu pöörama?
​Kõik lapsevanemad on ühel hetkel fakti ees, et beebi hakkab juba turvahällist välja kasvama ning oleks vaja soetada uus turvatool. Valik on suur ja seetõttu on oluline järgida mõningaid märksõnu.