Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida võiks teada lasteaiaga kohanemisest?

esmaspäev, 15. august 2016
Lasteaia hooaeg on peagi saabumas ja paljudel lastel seisab ees muutuste aeg. Sündmus, mis on seotud lapse lasteaeda  tulekuga on pere jaoks uus, tuues kaasa erinevaid tundeid: rõõmu, lootust heale koostööle lasteaia personaliga kui ka muret ja teadmatust.

Küsimusi lasteaiaga kohanemisest, millele laps, lapsevanemad ja lasteaiatöötajad vastuseid otsivad on mitmeid: kuidas lapsele lasteaias meeldib, kuidas lasteaed mõjutab lapse arengut, kas lapsevanemad tegid õige otsuse, kuidas uue olukorraga toime tulla, millised on võõrad inimesed lasteaias, kas neil jätkub ikka piisavalt tähelepanu ja hellust lapse jaoks jpm.

Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil? Kas muutus on ka väliselt märgatav?
Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust.

Mis on lapse arengu seisukohalt kohanemise perioodil kõige olulisem?
Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil kõige tahtsamad tema lähiümbrus, kus ta suurema osa päevast veedab ehk siis kodu ja lasteaed. Hea lasteaed ei saa kuidagi olla lapse arengu piduriks, vaid toetab igati perekonna püüdlusi lapse kasvatamisel.

Kohanemise edukus sõltub lapse ja täiskasvanu valmisolekust alustada lasteaias käimisega. Lapse ettevalmistus lasteada tulekuks, tema lasteaeda vastuvõtmine määrab kohanemise iseloomu. Lapse vanus ei ole mitte vähem oluline. Alla kaheaastasel lapsel on lapsevanematest ja kodusest keskkonnast lahkumine raskem. Kolmandal aastal kohanevad lapsed kergemini, sest on uudishimulikumad, kõne areng on kiire, suhtlemiskogemus eakaaslastega suurem.
 
Milline on lapsele olulise lähiümbruse ja seal viibivate inimeste pingerida?
  1. Teadlased väidavad, et laps võtab uue täiskasvanu omaks läbi ema prisma. Kohates tuttavat, naeratab ema, nii teeb ka laps. Sama kehtib kohanemisperioodil suhte puhul õpetajasse. Lapsele olulise lähiümbruse ja seal viibivate inimeste pingereas on esikohal ema ja lapse suhe. Kohanemisperioodil tuleb sellega arvestada. Teeme vea, kui püüame jõuga last emast eemale saada. Sellega võib laps kaotada nii vajaliku usalduse lähiümbruse vastu.
  2. Teisele kohale võime seada lapse ja teised täiskasvanud. See ring laieneb pidevalt. Teades, kui oluline on lapse jaoks täiskasvanu lähedus, teeme jällegi vea, kui lapse sellest ilma jätame.
  3. Kolmandaks võib nimetada last ja lähiümbrust. Sageli on väikelapsele kohanemisperioodil tähtsamad mänguasjad, kui teised lapsed. See võib olla ka konfliktide põhjustajaks. Seega on lapse jaoks oluline oma kindla ruumi ja keskkonna olemasolu.
  4. Kõige viimasena võib esile tuua laps ja teised lapsed.
Kuidas reageerib laps uuele olukorrale?
Üsna tavaline on, et iga laps reageerib uuele olukorrale omamoodi: mõni, olles tähelepanelikult jälginud hakkab omaette mängima; teine teeb seda ettevaatlikumalt, jäädes kaua vaatleja rolli, jälgides, mis siis tegelikult toimub; kolmas kardab lahkuda emast, lükates tagasi kõik õpetaja ettepanekud selleks, nutab palju ja valjuhäälselt.

Põhjused on erinevad ja sõltuvad näiteks:
  • lapse kiindumusest emasse ja pere teistesse täiskasvanutesse,
  • täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemiskogemuse vähesusest,
  • kindla päevarütmi puudumisest kodus,
  • eneseteenindamisoskuste ja hügieeniharjumuste vähesusest jpm.
Kui rühma personal ei ole kohanemisperoodil  mõelnud läbi oma tegevusi, võib see lapse jaoks tuua kaasa raske kohanemise.

Kuidas eristame erinevaid kohanemise tasemeid?
  • Kohanemise ajal võib märgata füsioloogilisi muutusi lapse hingamissageduses ja südametegevuses. Lapse organism teeb kõik selleks, et kohaneda uue keskkonnaga.
  • Psühholoogiline kohanemine nõuab seniste stereotüüpide vastavusse viimist ümbritseva keskkonna uute nõudmistega.
  • Sotsiaalne kohanemine eeldab lapselt koostegevust uute inimestega, rühma normide ja tavade omaksvõttu, uute rollide õppimist.
  • Isegi rahuldava kohanemise korral võib lapsel esineda isutust, unehäireid ja väsimust. Tuttavad tegevused võivad ununeda. Sellist lühiajalist arengub pidurdumist võib pidada kohanemise perioodil tavapäraseks.

Allikas: www.teatoimeta.ee


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Jack Wolfskin, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Kui ohutud on plastiknõud?
Paljud plastikust pakendid on mürgised ning kemikaalid, mida on kasutatud konkreetse plastpakendi tegemisel, võivad imbuda toidu või joogi sisse. Mõtle nüüd sellele, mitu korda oled sa ise või sinu sõber on öelnud, et sulle/talle ei meeldi selle või tolle toidu/joogi maitse, sest see maitseb nagu plastmass – tegelikult maitsebki, sest sa degusteerid plastikut, mis on sellesse toitu või jooki lekkinud. 
Kuidas öelda teismelisele EI ja miks see on niivõrd oluline?
Teismelisega suhtlemine võib lapsevanema jaoks olla aeg-ajalt tõeline väljakutse. Sageli on vaja öelda "Ei", kuid sellega kaasneb enamasti protest ja lõputud vaidlused. Ei ütlemine on teismelise vanemaks olemise kõige raskem ja katsumusterohkem osa, kuid see on ka üks kõige olulisemaid osi, arvaku su laps asjast mida tahab.
Valmista ise pesupesemisvahend - lihtne, soodne ja keskkonnasõbralik
Kas oled kunagi mõelnud teha ise pesupesemisvahendit? See on oluliselt soodsam ja puhtam, kui tavapoes müüdav.
Hooandja projekt - eesti keele e-kursused välismaal elavatele eesti lastele
Eestikeelse Hariduse Selts soovib korraldada Eesti riiklikul õppekaval põhinevaid eesti keele ja kirjanduse e­-kursusi põhikooliealistele välismaal elavatele eesti lastele.