Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida teha, kui lapsed tülitsevad?

esmaspäev, 19. september 2016
Õdede-vendade tülid käivad mitmelapselise pere elu juurde. Kergemaid nääkluseid suudavad lapsed sageli ise lahendada, kui neile selleks aega ja võimalust anda. 

Seega ära sekku iga väiksema tüli lahendamisse, vaid jälgi eemalt, kuidas olukord laabub. Kui aga tunded keevad üle ja tüli läheb suuremaks, siis tuleb sekkuda.
  1. Jää rahulikuks. Kuigi laste omavaheline kisklemine võib olla närvesööv, siis sinu rahulik olek aitab neil kiiremini oma tunded kontrolli alla saada. Ehk aitab sul rahulikuna püsida teadmine, et laste omavahelised suhted on nagu väike laboratoorium kus nad erinevate käitumistega katsetavad ning alles õpivad teistega arvestama. Sina saad neid seejuures aidata ja õpetada eluks vajalikke suhtlemisoskusi.
  2. Tunnista laste viha „Kuulen, et olete teineteise peale väga vihased ja hakkasite karjuma“.
  3. Kui aset on leidnud löömine või näed neid kohe teineteise kallale sööstmas, siis eralda lapsed öeldes „Ma ei luba teil teineteist lüüa. Kui sa pähe lööd, siis see on ohtlik!“. Kui lapsed kasutavad solvanguid, siis lõpeta ka see tegevus öeldes „Me ei ütle üksteisele halvasti“. Ole keelamisel konkreetne ja väldi pikki moraalijutlusi, mis rahustavad pigem sind ennast, kuid mitte lapsi.
  4. Märka, kui keegi on haiget saanud.  „Sa said haiget. See on tõesti valus ja nüüd oled sa vihane“. Ära hakka lööjat halvustama või veel vähem sakutama. Sellega annaksid vaid halba eeskuju.
  5. Aita lastel rahuneda ja tee seda ka ise. Tugevad tunded ei lase kedagi kuulata ja veel vähem lahendusteni jõuda. Võid öelda „Me peame rahunema ja alles siis saame edasi rääkida“. Kui saadad lapsed eraldi tubadesse, siis ära sulge uksi. Anna märku, et oled nende jaoks olemas, kui nad sind vajavad. Jõudu mööda katsu käia neid vaatamas ja uurimas, kuidas neil läheb. Juhenda lapsi rahunema näidates kuidas sügavalt hingata või lastes lapsel lihtsalt ära nutta.      
  6. Peale rahunemist anna lastele võimalus korda mööda rääkida ja tee kuuldust kokkuvõte. Näiteks „Jüri, sina mängisid autodega  ja kui Mati sinuga mängima tuli, siis sa tahtsid, et ta kuulaks sinu reegleid. Sa tõukasid Matit, kui ta sind ei kuulanud. Mati, sulle aga tundus, et Jüri ei kuula sinu soove ja kui ta sind lõi, said ka vihaseks“. Võid lastele selgitada, et haiget saamine teebki meid vihasemaks. Selliselt olukordi analüüsides ja neist lihtsaid kokkuvõtteid tehes õpivad lapsed tasapisi ka ise oma käitumist analüüsima ja järeldusi tegema.
  7. Proovi kuulates olla võimalikult erapooletu ja hinnanguvaba. Hoidu märkustest ja manitsustest nagu „Mati on sinu väike vend ja sa pead temaga mängima“ või „Kas sa rääkida ei oska, et pead tõukama“ .
  8. Pole mõtet kulutada aega süüdlase leidmisele, sest sedasi sa pigem soodustada vaenu jätkumist ja paned ühe lapse ohvri ning teise süüdlase rolli.Palju tähtsam on, et kumbki laps saaks ära kuulatud, õpiks teist kuulama ja lahendusi leidma.
  9. Ära lase lastel teineteisega inetusti rääkida või solvata. Selle kohta võiks kodus olla reegel, mida tüli lahendamise käigus vajadusel meelde tuletada. Jälgi ka ise, et sa ei oleks hinnanguline ja ei räägiks inetusti.
  10. Palu lastel mõelda, mida teine selles olukorras tunda võis. Matilt võid küsida „Mis sa arvad, kuidas Jüri ennast tundis, kui sa tema loodud mängureegleid ei kuulanud?“ või  Jüril lasta mõelda „Kuidas Mati ennast tundis, kui sa tema mõtteid kuulda ei tahtnud?“.
  11. Julgusta lapsi ise lahendust leidma. Küsi näiteks „Hmm, see on päris keeruline olukord. Te mõlemad tahate ühte mängu mängida, sest see tundub põnev. Mida nüüd tegema peaks, et see võimalik oleks?“. Kui lastel ei tule ühtegi ideed, siis paku mõni mõte ise välja ja uuri, mida nad sellest arvavad.
  12. Ära sunni lapsi vabandama. Peale tüli lahendust võiksid pakkuda lastele, et teeme puntrakalli, kuid kui keegi selles osaleda ei taha, siis ära ka sunni. Vabandamise mõtte üle võiksid arutada pigem tülidest vabadel hetkedel. Samuti on oluline ise eeskuju näidata ja vabandada, kui oled eksinud.  
Allikas: Kadri Järv-Mändoja, Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Jack Wolfskin, Joha, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tervislik kolme pähkli brownie
See rikkalik, mahlane ja pähkline brownie on tõeliselt maitsev, aga lisaks pole siia lisatud muud suhkrut kui agaavisiirupit ja pehmeid datleid! Veelgi enam - see on ka gluteenivaba, kuna nisujahu pole siin grammigi, selle asemel kasutame kahte õlivaba pähklijahu!
Kes on peres kõige tähtsam?
See on üks oluline küsimus, mille iga vanem võiks enda jaoks lahti mõtestada. Kuigi kontakt lapsega on oluline, siis vanem peab jaksama seda lapsele pakkuda. Seega olen MINA vanemana olulisim pereliige. Mina vastutan, et oleksin heas vormis, sest ma vastutan ju ka lapse vajaduste eest.
Kuidas prügi sorteerida?
Kuigi suur osa eestlastest sorteerib prügi, on paljudel meist siiani selle toiminguga raskusi. Kas pabermassist munarest käib olmejäätmete, paberiprügi või biojäätmete hulka? Kas vorstikilet peab ka koguma? Kas jäätisepaber on plastikpakend või olmeprügi? Testi oma teadmisi ja uuri lisa.
Tasuta raamatute laat 'Raamat rahvale' Kultuurikatlas, 25. septembril
september
Aprillikuu alguses tulid viis naisterahvast kokku ja otsustasid, et sügisel tuleb teha Tallinnas tasuta raamatute laat, kus soovijad võivad oma kodus seisvad raamatud ära anda ning teised õnnelikud saavad nende raamatutega koju minna. Mõeldud, tehtud!
Ninasarvikupäev Tallinna Loomaaias, 25. septembril
september
22. septembril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist ninasarvikupäeva. Päeva keskmes on kõik viis alamliiki: musta e. teravmokk-ninasarvik, valge e. laimokk-ninasarvik, Jaava ja Sumatra ninasarvikud. Loomaaia ninasarvikupäev toimub aga 25. septembril.