Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida teha hääle tõstmise asemel?

neljapäev, 14. aprill 2016
Millest räägib see, kui me oma lähedaste peale häält tõstame, nende peale karjume? Kindlasti on selle taga hirm ja/või kogemus, et meid vaikselt ja rahulikult rääkides kuulda ei võeta ja kindlasti on selle taga meie oma katmata vajadused, meie enda rahulolematus ja valu kõigi nende asjade pärast, mis ei ole nii nagu me tahaksime. 

Ilmselt on igaüks märganud, et kui tunneme end hästi, on meid raske rööpast välja viia ja sel juhul suudame ka keerukas olukorras reageerida rahu ja mõistvusega.

Kes tunneb end rahulikult, see ka käitub rahulikult
Kui inimene tunneb ennast halvasti, siis ta ka käitub halvasti – see reegel kehtib nii suurte kui ka väikeste kohta. Oma käitumise muutmine algab oma tunnete mõistmisest ja nende taga peidus olevate vajaduste märkamisest. Kui tajud, et kipud lastega (või ka teiste lähedastega) suheldes kasutama jõudu (tõstan häält, näägutan, käitun karistavalt jms), peaksid tõsiselt küsima ja endale ausalt vastama: mis on see, mis mind tegelikult nii tigedaks teeb? Kuidas saaksin õppida oma tundeid reguleerima? Kuidas saaksin end negatiivsuse poolelt kiiremini positiivsusesse aidata?

Hoia oma tass täis ja armastuse anum täidetuna
Lapsevanema roll on tähtis ja energiat nõudev. Kuid laste kõrval on sul vaja leida aega ka iseendale. Kui seisad teadlikult selle eest, et võimalikult palju sulle olulisi vajadusi oleks kaetud, aitab see olla rõõmsam ja kannatlikum lapsevanem. Selleks, et suudaksid olla lapsega heas kontaktis ja dialoogis, peaks sinu enda isiklik tass võimalikult täis olema. Vanemliku rolli aitavad tasakaalustada paljud teised toredad rollid, nt partner, mõne eriala esindaja, hobi harrastaja, sõber/sõbranna jms. Lapse armastuse anum saab hõlpsamini täidetud, kui sina enda oma täita oskad.

Peale tunnete on ka mõistus ja tahe
Emotsionaalseid olukordi ei ole võimalik ega ka vajalik vältida. Suhetele ja laste arengule on aga ohtlik, kui ülereageerimisest saab läbiv käitumisstiil. Jõu kasutamine ainult suurendab vastuseisu ja kahjustab suhteid. Vanemliku mõjususe esindaja peaks olema autoriteetsus, mis põhineb kuulamisoskusel ja soovil mõista lapse sügavamaid vajadusi. Kui vanem kasutab hääle tõstmise asemel isiklikku kõnelemisviisi ja jõu asemel koostööoskusi, on loota, et ka laps õpib tasapisi, kuidas keerukas olukorras oma tunnetesse mitte kinni jääda ja lahenduse poole liikuda.

Sina oled lapsevanem, sina vastutad
Ükski käsk ega karistus ei eemalda lapse katmata vajadust, laps jääbki vanema jaoks ebasobivalt käituma ja vanem jääbki häält tõstma – kuni ei uurita, mis on peidus lapse käitumise all ja sellega tegelema asutakse. Kehtestavast minasõnumist ja võitja-võitja konfliktilahendusmeetodist võib palju abi olla, kuid need ei toimi, kui meil puudub loomulik, usalduslik, dialoogiline suhe oma lapsega.

Milline on sinu suhe oma lapsega, selle eest vastutad sina, valides suhtlemisviise, mis kas hoiavad suhet või kahjustavad seda. Eriti emotsionaalsetes olukordades on oluline, et suudaksid valida käitumisi, mis lubavad sul olla lapse rahustaja ja maandaja. Nii õpetame ka oma lapsi oma tundeid juhtima, ja just see oskus võimaldab meil juhtida suhteid ja seega kogu elu. 

Allikas: Meelike Saarna, pereterapeut, perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Elle S.
reede, 15. aprill 2016 19:36
Olen 2 erinevas lasteaias töötanud kokku aastaid. Lapsed on selle ajaga totaalselt muutunud. Kes tuleb lasteaeda 2 aastaselt, harjub ruttu ära siinse režiimiga, oskab normaalse häälega rääkida. Kes tuleb 3 aastaselt, siis temale peab asju selgitama peaaegu karjudes, sest ta lihtsalt ei reageeri sinu normaalse häälega jutu peale absoluutselt ja talle peab ühte asja peaaegu 5 korda kõva häälega "karjuma", enne kui t reageerib. MiIlest see tuleneb,, palun avaldage oma arvamust.
MinuLaps.ee
esmaspäev, 18. aprill 2016 21:30
3-aastane on juba eneseteadlikum ning julgem kui 2-aastane. 2-aastane lasteaialaps "kuulab" paremini, sest tõenäoliselt ei julge ta lihtsalt vastu hakata ja mitte kuulata. Teie poolt kirjeldatud situatsioon tundub olevat seotud pigem lapse vaimse arengu ning kasvuga.

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Nelja lapsega üksikema Keilast vajab lastele riideid ja jalanõusid
MTÜ Do Good soovib aidata nelja lapsega üksikema, kes vajab riideid ja jalanõusid nii endale kui oma lastele.
Punane toorjuustu sametkook ehk ´Red velvet´
Üks kevadine nädalavahetus on taas käes ning seda sobib ideaalselt tähistada sametiselt pehme "Red Velvet" koogiga.
Perepäev Kesklinna Lastepolikliinikus, 16.aprillil
aprill
16. aprillil kell 11:00-12:30 toimub Tallinna Lastepolikliinikus TASUTA perepäev, mille teemaks on „Laps ei ole täiskasvanu“.
Toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema Pilleriin Täht: Sinu lapse tervis on Sinu kätes
Toitumisest räägib täna pea iga ajakiri ja ajaleht, iga teine blogi ja netileht. Toitumine on kuum teema, kuid enamjaolt puudutab see kõik täiskasvanuid – ülekaalulisi, alakaalulisi, haigeid ja terveid, neid, kes soovivad kaalu alandada, lihasmassi kasvatada või organismi puhastada. Miskipärast aga pööratakse laste toitumisele kordades väiksemat tähelepanu, ometigi on just 1-3 aastaste laste läbimõeldud ja tasakaalustatud toitumine oluline tegur lapse arengus ja tervises, millega laotakse alus terveks eluks.
Linaseemned turgutavad ja tugevdavad tervist
Lina on üks vanimaid kultuurtaimi, selle seemneid on söönud nii inimesed kui loomad juba tuhandeid aastaid, ka on linaseemneid ning õli kasutatud lisaks toidulauale ka rahvameditsiinis.