Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lasteaiarühm suurendab agressiivsust

esmaspäev, 6. oktoober 2014
Mida rohkem on inimesi rühmas, seda ebamäärasemaks ning ennustamatuks kujuneb olukord ning seda võimatumaks muutub koostöö. Täiskasvanu satub vaid aeg-ajalt ja hetketi (kui üldse) rühma, kus on üle 20 liikme. Lapselt aga oodatakse inimmassiga toimetulekuks pidevat valmidust - päevast päeva, aastast aastasse.

Suures rühmas ei rahune keegi. Ka leebe ärritub/erutub lärmakas keskkonnas, muutudes vahel lausa agressiivseks - isegi kui muud mõjuvat põhjust peale lärmi ei näi olevat. Keegi ei käitu suures seltskonnas täpselt samamoodi kui paari kaaslase seas. Järelikult on suure seltskonna käitumine ennustamatu. 
  • ​Olukorrad kinnistavad agressiivsust
Tavaliselt poetakse agressiivse käitumise taha peitu siis, kui muid vahendeid enam ei ole. Inimene ründab, kui on nõutu, väsinud või frustreerunud - seega siis, kui ta ei suuda oma probleeme muul moel lahendada. Täiskasvanu puhul võib agressiivsust teatavaks taandarenguks pidada. Mudilane seevastu tugineb vägivallale, kui satub olukordadesse, mida ta veel ei valda. Juhul kui sotsiaalsed oskused ei ole veel piisavalt arenenud, tekib taolisi situatsioone sageli.

Samas ei ole agressiivsuse puhul alati tegemist olukordadega, kus inimesel napib oskusi. Vahel võib asi olla selleski, et vägivald osutub parimaks ning tõhusaimaks toimetulekuvõtteks. Näiteks suurtes rühmades ei pruugi üldlevinud sotsiaalsete oskuste normid enam kehtida, vaid agressiivsus kujuneb kõige efektiivsemaks sihilepääsemise vahendiks. Laps märkab, et teda võetakse kuulda alles siis, kui ta kõva häälega kisab ning vajalikku ruumi enda ümber saab tekitada teisi teelt tõugates.

Rühmas toimetulekuks peab laps suutma end kaitsta; näiteks soovitud mänguasja saab kõige kiiremini, kui see teiselt lihtsalt ära võtta. Seetõttu on vägivald kohati olukorda sobituv tõhus teguviis ning oma elukogemuste kaudu hakkab laps seda üsnagi ruttu mõistma. Laps mõistab, et soovitud lelu saab omandada kõige rutem, kui see teise käest ära võtta ning kõige kiiremini pääseb kiikuma siis, kui teine laps kiigelt maha kukutada (selle asemel, et viisakalt oodata, kuni ta oma hoo lõpetab).
  • Agressiivsus tugevdab end ise
Teiseks agressiivsusega seonduvaks probleemiks on seik, et see tugevdab end ise. Alati, kui laps jõuab sihile vägivaldsete võtetega, kasvab tõenäosus, et sama stiili kasutatakse ka edaspidi. Mida sagedamini agressiivsuse abil midagi saavutatakse, seda rohkem meetod kinnistub, juurdudes käitumises ning pärssides sotsiaalsete oskuste arengut veelgi. Selle suletud ringi ehk iseend tugevdava mehhanismi tõttu on hädavajalik, et täiskasvanu sekkuks otsekohe iga üksiku agressiivse episoodi puhul.

Mida rohkem on rühmas lapsi, seda sagedamini tekib destruktiivseid episoode, mis omakorda tugevdavad agressiivset käitumist. Kui mudilasi on palju, suudavad õpetajad sekkuda vaid üksikutel eriti ohtlikel juhtudel. Iga õpetaja teab, et takistamaks kõiki 1-3 aastase agressiivseid katsetusi, tuleb tal kogu aeg kõrval seista, suunata ning õpetada: näiteks öelda, et lelu ei võeta teise lapse käest lihtsalt ära; liiva ei visata teisele lapsele silma jne. Paljude mudilaste pidev valvamine ei ole kollektiivis lihtsalt võimalik. Seetõttu tekib lasteaias palju selliseid olukordasid, kus agressiivsus tugevdab end ise.
  • Rühm toetab käitumise püsivust
Rühm lisab tõenäosust, et alanud käitumistrend jätkub samas suunas: kord omandatud mudelid ja stiilid tugevnevad kollektiivis. Kui kellelgi on ebaadekvaatne kontakteerumisstiil või ei suuda üldse püsivaid suhteid luua, ei õpeta rühm talle ka normaalseid kommunikatsioonivõtteid, vaid pigem suurendab negatiivsete kogemuste hulka. Mis omakorda pärsib lapse arengut.

Rootsi arengupsühholoogid Bohlin ja Hagegull on tõestanud, et lasteaedades muutusid agressiivsed lapsed varasemast vägivaldsemateks; omaettehoidvad ja ujedad  aga kapseldusid veelgi. Järeldus - rühm iseenesest kedagi sotsiaalseks ei muuda, vaid pigem tugevdab/kinnistab algupärast käitumisstiili, lisades vägivaldsetele agressiivsust ning ujedatele tagasihoidlikkust. 

Kollektiiv ei õpeta iseenesest lapsele sotsiaalseid oskusi, pigem toetab tõhusamaid enesekehtestamisvõtteid. Vägivaldsel lapsel võib olla palju sõpru ning ta võib juba päris väiksena ka grupi liidriks kujuneda (hirmuvalitsemise tõttu). Sellisel juhul ei saa ta oma käitumisele hädavajalikku tagasisidet, mis ärgitaks teda muutuma. Järelikult eakaaslaste kasvatavale mõjule loota ei saa.


Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Arstid määravad lastele liiga palju antibiootikume
Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator lehel on huvitav artikkel sellest, et arstid määravad lastele liigselt antibiootikume. Miks meil ikkagi kirjutatakse välja tuhande lapse kohta ligi kaks korda rohkem antibiootikume kui Rootsis?
Kui laps keeldub turvatoolis istumast
Paljud lapsed tõrguvad turvatoolis istumast. Osad neist visklevad, vehivad käte ja jalgadega ning seda kõike saadab meeletu kisa. Teised lapsed proovivad autos hoopis ringi ronida ning nende toolile istuma keelitamine näib olevat "Mission Impossible." 
Sandra blogi - Laps bussipõrandal nutmas
Sandra on väikese Margareti ema, kes on elanud aastate jooksul mitmes riigis ja hiljuti kolinud taas tagasi Eestisse. Nüüd kirjutab oma blogis elust koos väikse lapsega ning muudest huvitavatest tähelepanekutest enda ümber.
Aili Alber blogi - Uni on tõepoolest nõrkadele
Tänaseks päevaks olen umbes kaks nädalat andnud Oliverile enne ööunne jäämist RPA'd. Kuigi algselt kirjutasin, et mul on plaanis seda Oliverile tutvustada ainult selleks, et 15. novembril  saaksin ta ööseks enda emaga jätta (peopidamise kuupäev muutus veidi), siis tänaseks on ilmselgelt välja kujunenud veidi teine elukorraldus. 
Tartu Laste Tugikeskus otsib uusi vabatahtlikke - särasilmsed vanemad vennad/õed
Tartu Laste Tugikeskuse programm "Vanem Vend, Vanem Õde" otsib oma ridadesse särasilmseid ja sooja südamega uusi vabatahtlikke. Programmi eesmärk on toetada riskilaste positiivset arengut läbi üks-ühe suhte täiskasvanud vabatahtlikuga.