Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas toime tulla koolikiusamisega?

kolmapäev, 28. september 2016
Koolikiusamise viisid on sellised, mida täiskasvanul on raske märgata. Kiusamine leiab aset sageli kooliteel ja tundide alguses, kui õpetaja pole veel klassi tulnud. Kummaski olukorras pole läheduses täiskasvanuid, kuid on palju teisi õpilasi, kes seda pealt näevad.

Kiusajal on vaja publikut. Ta otsib võimu ja oma kohta kollektiivis. Kiusatu on nagu instrument kiusaja enda staatuse tõestamiseks. Kiusaja annab sellega ennekõike rühmale teada, kui tugev ja võimukas ta on. Tal on peaaegu alati rühm toeks ja publikuks.

Kiusamine on halvustamine, alandamine, allutamine, petmine ja pilkamine. Kui laps satub kiusamise alla, luuakse temast ühine kujutlus kui väärtusetust ja halvaks peetavast olevusest. Rühma sees hakkab kehtima kirjutamata reegel: kiusatuga ei tohi sõber olla. Lapsed mõtlevad, et kui oled temaga sõber, tekib sellest hoopis endale ebameeldivusi. Lõpuks muutub olukord selliseks, et ükskõik mida kiusualune ka teeb, teiste arvates teeb ta ikka valesti. Igast tema liigutusest otsitakse viga ja kõige üle naerdakse. Kahjuks ei otsi kiusu ohvirst vigu ainult kiusajad, vaid sageli ka kiusajate vanemad, mõned õpetajad ja koolidirektorid.

Kiusajad on tavaliselt agressiivsemad lapsed, kuid agressiivsus ei tähenda alati nähtavat vägivalda või antisotsiaalset käitumist. Mõni kiusaja oskab olla tore, sotsiaalne ja lahke, kui seda soovib. Kiusajatel on sageli head sõprussuhted, Nad agressiivsed valikuliselt. Poisid kiusavad rohkem füüsiliselt ja tüdrukud vaimselt.

Sageli ei tunnista kiusualune ka iseendale, et teda kiusatakse. Väga paljud lapsed ei räägi kiusamisest mitte kellelegi. Kiusatu eeldab tavaliselt, et viga on temas. Ta ei oska mõelda nii, et temale tehakse midagi valesti. Lapsed arvavad, et nad kurvastavad oma vanemaid, kui pole oma kaaslaste seas populaarsed. Mõnikord ei mõista nad ka ise, mis nende ümber toimub. 

Et aru saada, kas sinu last kiusatakse, on väga oluline rääkimine. Küsi, kellega ta veetis vahetunni ja mida täna koolis süüa anti. Käi ajaga kaasas, uuri, kas lapsel on sõpru ja kas ta käib sööklas söömas. Tasub ka pärida, kas klassis kedagi kiusatakse. 

Kui sinu last on kiusatud:
  1. Kui laps räägib kiusamisest, rahune maha. Ära tee süüdistavaid telefonikõnesid ega saada vihaseid e-kirju. Võta ühendust õpetajaga ja palu asjalikult, et juhtumiga hakatakse tegelema juba järgmisel hommikul.
  2. Pea siiski meeles, et sinu lapse lugu pole tingimata kooli ainus kiusamisjuhtum, tõenäoliselt on direktoril teada mitu taolist intsidenti.
  3. Dokumenteeri. Säilita kõik kiusamisega seotud e-kirjad. Palu lapsel pidada täpset päevikut väärkäitumise kohta koolis. Nii võid näidata, et kiusamine kestab. Dokumentidest on abi siis, kuii su pea sressi tõttu ei tööta ja sa ei mäleta, mis ja millal on juhtunud.
  4. Kui laps hakkab kaebama tervise üle, võta ühendust kooliõe või psühholoogiga. Palu, et neist kaebustest tehtaks kirjalik kokkuvõte.
  5. Kui laps kardab kooli minna, ära sunni teda. Masendunud laps ei suuda seda õppida. Vastupidi - ta annab oma ängistusega kiusajale märku: tulge nüüd, sest ma olen kehvas vormis. Vajaduse koral võib lapsele hankida arstiitõendi või võtta ta koduõppele. Kõige tähtsam on see, et laps tunneb end turvaliselt.
  6. Kui teised osapooledkäituvad süüdistavalt või hoolimatult ja tõrjuvalt, hakkad mingil hetkel ka ise kahtlema, kas sa mitte üle ei reageeri. Võta süüdistamine omaette teemaks ja palu koolilt last austavat koostööd. Rõhuta, et mitte kellelgi pole õigust kohelda last halvasti, ehkki ta mingis mõttes võib teistest erineda. Ära lase kellelgi oma lapse kogemusi pisendada, eriti lapse enda kuuldes. Tuleta sõbralikult meelde, et elukutselistel pedagoogidel või teistel vanematel pole pädevust kellegi psüühilist vormi hinnata. See hindamine on arstide ja psühholoogide töö. Nõua, et asjadest räägitakse õigete nimedega.
  7. Väldi ähvardusi ja vulgaarset stiili. Kool pöördub sageli kiusatu pere vastu, kui töötajad tunnevad, et neid ähvardatakse.
  8. Toeta oma lapse eneseväärikustunnet. Rõhuta talle, et kiusajate käitumine pole normaalne ega pälvi toetust ning tal on õigus rahulikult koolis käia. Sinu laps ei pea midagi häbenema, hoopis kiusajad peavad.
  9. Kui laps vahetab kooli, veendu, et uus kool oleks emotsionaalselt ja füüsiliselt turvaline koht. Uus kool peaks kaitsma last koolikiusamise eest ja võtma teda vastu normaalse lapsena, mitte teise sordi kodanikuna.
  10. Koolikultuuris elab vaiksel heakskiidul komme, et teised koolid ei taha kiusatud last kuigi meelsasti enda hulka. 
  11. Tegele juhtumiga edasi. Kiusamine ei lõpe sellega, kui kiusajad sunnitakse lõpetama või laps vahetab kooli. Püüa korraldada lapsele elukutseliste nõustajate abi, nende toetusel väldite eluaegseid traumasid, baasturvatunde ja eneseväärikuse kahjustamist. Panusta kodusoojusele ja perega koos veedetud ajale. Innusta last taas elu nautima.
  12. Kui täiskasvanud süüdistavad lapsi ja üksteist, siis kiusatu ei kaota mitte ainult eneseväärikust, vaid ka usaldust täiskasvanute vastu. Süüdlaste otsimise asemel peaks keskenduma kiusamise lõpetamisele.
Loe lähemalt raamatust: Mervi Juusola raamat "Tugevaks armastatud lapsed"



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Jack Wolfskin, Joha, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

5 harjumust, mida vanemad peaksid oma lastele õpetama
Kuna vanematel on tänapäeval palju kohustusi  on tähtis õpetada lastele, kuidas optimeerida ja säilitada head tervist. Palju saab teha lihtsalt läbi hea isikliku eeskuju, siiski on mõned asjad väärt õpetamist.
Võrumaa suurpere laps vajab hooajalisi riideid
MTÜ Do Good soovib aidata Võrumaa suurperes kasvavat poissi, kellel on hädasti vaja hooajalisi riideid (suurus 140-146).
Miks on oluline pähkleid ja seemneid leotada?
Loodus on hoolitsenud selle eest, et pähklid, seemned, tera- ja kaunviljad suudaksid säilitada oma eluvõime, kuniks neile on sobivate ilmastikuolude ja sademetega tagatud õiged idanemis- ja kasvutingimused. Seetõttu on need viljad enesekaitseks varustatud ensüümiinhibiitorite ja antitoitainetega.
Armastuse 5 keelt - kuidas hoida paarisuhet?
Kipume iseenesetmõistetavana võtma inimest, kes on päevast päeva me kõrval, jagades selle rõõme ja muresid, kohustusi. Muidugi – elu ongi kiire, oleme sageli väsinud, meil on väga mitmeid ja nõudlikke rolle, mida tuleb elus täita… aga kui palju pühendame teadlikult aega suhte hoidmisele, selle “toitmisele”?
Tervislik kolme pähkli brownie
See rikkalik, mahlane ja pähkline brownie on tõeliselt maitsev, aga lisaks pole siia lisatud muud suhkrut kui agaavisiirupit ja pehmeid datleid! Veelgi enam - see on ka gluteenivaba, kuna nisujahu pole siin grammigi, selle asemel kasutame kahte õlivaba pähklijahu!