Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas aidata hirmu tundvat last?

esmaspäev, 13. veebruar 2017
"Ma ei julge üksi magama jääda,“ kurdab laps õhtust õhtusse. Kuidas aidata last nii, et hirm teda enam ei segaks? „Ma ei taha koolis ajalugu vastama minna,“ ütleb teismeline vaikse ja mureliku häälega. Mida saab lapsevanem teha, et laps end koolis kindlamalt tunneks? Üks tähtsamaid oskusi, mille saame oma lastele õpetada, on hirmuga toimetulek.

Miks tekib hirm?
Ebakindlus ja hirm käivad eluga kaasas niisamuti nagu rõõm ja rahulolu. Hoolimata turvalisest kasvukeskkonnast tunneb laps vahetevahel hirmu ja see on normaalne. See on reaktsioon olukorrale, kus laps arvab end ohus olevat ning tal puudub oskus toime tulla. Hirmutunne on tegelikult kaitsereaktsioon, mille eesmärk on ebaturvalises olukorras – reaalses või kujuteldavas – käivitada inimeses ellujäämismehhanism. Keha võtab ennast lühiajaliselt ja intensiivselt kokku ning rakendab hulga füüsilistest ja vaimsetest jõuvarudest, et tundmatu olukorraga kohaneda ja hakkama saada.

Hirmutunde skaala on lai: kergest erutusest paanika ja foobiani. Lapse käitumist mõjutab isegi kerge hirmutunne, sest ka väike ärevus käivitab kehas stressireaktsiooni. Hirmu kogev keha on valmis põgenema, võitlema või paigale tarduma – need on klassikalised reaktsioonid stressiseisundis. Sõltuvalt lapse soost, temperamendist, geenipagasist ning varasemast kogemusest, valdab last enamasti ühte või teist tüüpi reaktsioon. Osad lapsed on kartuse korral altimad agressiivselt käituma, kui teised sarnases olukorras otsivad hoopis võimalust peitu pugeda. Lapse kasvades ja arenedes hirmud muutuvad. Väikelaps kardab hülgamist, pimedust, valu ning kujuteldavaid olendeid.  Vanema lapse hirmud on rohkem seotud sotsiaalse suhtluse, tervise, tuleviku ja emotsionaalse heaoluga.

Kuidas hirmu tundvat last toetada?
Lapse toetamine on väga oluline. Ta ei ole veel piisavalt küps ja kogenud, et raskete emotsioonidega üksi hakkama saada. Hooliv tähelepanu sisendab lapsele turvatunnet. Sinu kui lapsevanema käitumine erinevates olukordades annab talle eeskuju, kuidas tulevikus ise ennast toetada ja hakkama saada. Jättes lapse pidevalt hirmutundega üksi, on oht, et edaspidi kujuneb sellest krooniline ärevusseisund või foobia. Hirmu kogev inimene tahab tunnet põhjustavat olukorda vältida, seepärast on vajalik õpetus ja suunamine, et lapsel ei kujuneks välja teda ennast või teisi kahjustav käitumine.

Ole kohal ja toeta last
Ära jäta last hirmuga üksi, sest see võib tema hirmu suurendada. Turvaline ja usalduslik suhe vähendab hirmu ja ärevust nii lastes kui täiskasvanutes. Pühenda lapsele aega ja keskendu tema probleemile. Lisaks füüsilisele kohalolekule on tähtis ka sinu tähelepanu kvaliteet: ära mõtle samal ajal muudele asjadele, sest laps tunnetab sinu eemalolekut.

Nakata last turvatundega
Tunded on nakkavad. Sinu rahulik olek ja kindel meel sisendab lapsele turvatunnet. Oluline on, et sinus tõepoolest valitseks rahu ja tasakaal. Hoolitse esmalt enda vajaduste rahuldamise eest, siis on sul võimalik pakkuda toetust lähedastele.

Räägi lapsega
Hirmutunnet kogedes ei suuda laps sageli ratsionaalsele ja loogilisele jutule reageerida (sellepärast ei ole kasu lausest „Ära karda!“). Sellegipoolest on rahustav hääletoon lapse tundetulvale maandav.

Kartliku väikelapse saab rahustada suigutava kõne, silitamise ja rütmilise õõtsutamisega. Vanema lapse puhul on hea, kui aitad tal dialoogi pidades oma mõtte- ja tunderägastikus selgust luua.

Rääkimise käigus võib ilmneda, et hirm on tekkinud teadmatusest või väärinfost. Lapsel on olukorra kohta puudulikud teadmised, milles ta on ise nö lüngad täitnud. Sinul on võimalik anda lapsele asjade kohta teistsugune tõlgendus ning selgitada reaalseid põhjus-tagajärg seoseid. Suuremale lapsele võib lisaks selgitada hirmutunde tekkimise mehhanismi ning hirmu rolli meie kaitsjana. Last aitab ka teadmine, et vahetevahel tunnevad hirmu kõik inimesed ning keegi ei ole oma tundega päris üksi.

Juhenda laps lahenduseni tema sees
Nii positiivses psühholoogias kui erinevates filosoofiates on üks põhiprintsiipe see, et parimad lahendused probleemidele on alati inimese sees olemas. Ka laps saab ennast uurides leida üles oma peidetud ressursid ja pakkuda oma probleemile parim lahendus. Suur inimene saab selles protsessis olla lapse kaaslane ja juhendaja.
Hirmu ja ärevusega kimpus olevale lapsele võib pakkuda võimalust oma hirme joonistada, voolida, neist kirjutada või neid läbi mängida. Füüsiline ja vaimne töö ning loominguline eneseväljendus käivitavad muutused lapse mõtetes, tunnetes ja käitumises. Eneseteostus ja lahenduste leidmine pakub lapsele väärt ehitusmaterjali oma identiteedi ja positiivse minapildi loomiseks.

Allikas: www.salasona.eu



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Breden, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tubane keksukast
Talvel, kui kõnniteed on lume alla mattunud või lihtsalt jäised, tuleb õuemängud tuppa tuua. Avaldame siinkohal põneva postituse lambrine blogist, kus on kirjeldatud ühe vahva koduse keksukasti tegemist.
Tee vannituba ja tualett lapsekindlaks
Vannituba ja tualett võivad olla lapsele ohtlikud mitmel põhjusel. Lihtsaim õnnetuse ennetamise viis on last sinna üksi mitte lasta. Laps võib uppuda ka viie sentimeetri sügavuses vees, nii et lisaks vannile on ohtlikud ka tualettpott, veeämbrid ja kraanikausid.
Mida võiks teada kõrvavalust ja kõrvapõletikust
Kõrvapõletik on üks piinavamaid laste seas sageli levinud haigustest. Kõrvavalu on lapsel raske taluda ning tekitab ka lapsevanematele suurt muret. Sageli tekib kõrvapõletik nohu tüsistusena ning seetõttu on nohu ravimine kõrvapõletiku ennetamiseks väga tähtis. 
Miks laste küsitlemine ei anna tulemusi?
Soovime vanematena oma lapsi toetada ja aidata, püüame neid mõista, suunata kohasemalt käituma, tahame olla kursis nende tegemiste ja muredega. Sellepärast küsimegi oma igapäevases argivestluses: “Kas sul on õpitud?”, “Kuidas sul täna koolis/lasteaias läks?”,  “Miks sa juba riides pole?”,  “Mis te kisate?”, Miks sa nii teed?“ jne. – ja vastuseks saame kas napi “jah/ei/hästi/normaalselt”, pahase mühatuse või isegi uksepaugu, nutu, vaikse mossitamise.
Reishi ehk Ganoderma kui iidne organismi tugevdaja
Kagu-Aasia maades on reishi raviomadused tuntud juba iidsetest aegadest. Seal seostatakse teda traditsiooniliselt pikaealisusega, seksuaalse aktiivsuse, tarkuse ja õnnega. Reishi on üks kõige tuntumaid raviseeni, mida kasutatakse idamaade meditsiinis ja ta omab laia toimespektrit ning tal puuduvad kõrvaltoimed.