Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Keelud positiivse emotsiooni kaudu

kolmapäev, 22. juuli 2015
Kõigis olukordades on asjakohasem öelda pigem "Stopp" kui "Ei", käituda konkreetselt, rõhutada alternatiive, pakkuda valikuid või fantaseerida koos lapsega. Vanemad ütlevad pidevalt "Ei", kuigi laps ei palu ega küsi midagi. Need ei-d on kasutud.

Kui on aga selge, et tegu on tõesti nõudmisega ja selle soovi täitmine ei ole õigustatud, on endastmõistetavalt kasulik teada, kuidas keelduda. Laps, kes näeb, et kõik tema soovid kohe rahuldatakse, ei suuda tunnetada enda ega ka oma identiteedi piire.

Identiteeditunne ehitatakse enda mina ja keskkonna vahelistesse piiridesse, lähtudes pettumuskogemusest. Siiski ei söenda paljud vanemad oma last keelata, kartes tekitada talle traumat, teda haavata või tema armastusest ilma jääda. Nad on ise kannatanud oma vanemate keelamise ja kõrvalejäetustunde tõttu. Tegelikult kardavad nad lapse viha.

Lapsel on õigus kogeda viha, see on pettumuse puhul loomulik tunne. Tal on õigus väljendada seda pettumust põhjustanud vanemale. Ja selleks, et laps saaks oma ängi vabalt tunda ja väljendada ning õpiks selle kaudu pettumusega toime tulema, on tarvis, et vanem suudaks tema viha taluda. Kui vanem kardab lapse raevu, tajub laps seda, lapse viha tuleb tema juurde tagasi ja ta võib muutuda koguni vägivaldseks. Vägivaldsus ei teki vihast, vaid hirmust, mis on segatud jõuetu raevuga.

"Sul on õigus, kommist ilmajäämine ongi suur pettumus," annab lapsele õiguse soovida ja õpetab samas teda läbielatut sõnastama.

Korraldus on parem kui keeld
Piiride seadmine, korraldused ja selgitused on palju tõhusamad kui keelud. Lapsed teevad seda, mis köidab nende tähelepanu. Kujutlused, mida me nende peas esile kutsume on justkui eesmärgid, mida neile seame.

Lubamine koondab lapse tähelepanu soovitud käitumisele. Keelamine koondab lapse tähelepanu probleemsele käitumisele.

Käe pistmine gaasileeki ei ole õigupoolest keelatud, see on eelkõige ohtlik. On riskantne keelata ohtlikku käitumist, sest keelust astutakse varem või hiljem üle. Kui laps on aga ohust teadlik, ei ole talle tarvis seda korrata, ainult aeg-ajalt meelde tuletada, sest tema tähelepanuvõime ei ole täiuslik ning aju arenedes ja reorganiseerudes on vaja informatsiooni korrata.

Piisab ainsast sõnast
Kui korraldus on kord antud, piisab ühest sõnast selle meenutamiseks. Kui te ei käsuta, hoiate ära vastuhaku. Laps tunneb end vabalt. Üksainus sõna ei nõua keerulise verbaalse süsteemi käivitamist ja laps saab tegutseda. Pikad kõned ületavad väikeste inimeste võimeid, nad ei suuda oma peas ette kujutada, mida kõik need selgitused tähendavad. Katsetage ainsa sõna võimu: müts, päike, vari.

Loe edasi raamatust: "Minu mõistus on otsas" (Isabelle Filliozat)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Brändiriided ja -jalanõud, Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, Shea Mooti, Sonett, Weleda jt


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Maasika, mandli ja valge šokolaadi skooned
Skoonepätsikesed on pärit briti köögist, neid serveeritakse soojalt ja koos kreemiga. Väga mõnus ja maitsev suvine amps.
Veekeskused üle Eesti
september
Rannailma sel suvel eriti ei ole, kuid veemõnude nautimiseks on üle Eesti rohkelt võimalusi.
Miks televisioon pole lastele kohane?
Televisioon kahjustab nii lapse närvisüsteemi kui meeleelundite arengut. Seda on tõestanud paljud uuringud üle maailma.
Toetame imetamise abivahendite ja palati sirmide/vaheseinte soetamist Eesti haiglate vastsündinute osakondadele
Igal aastal sünnib Eestis 5,5% lastest enneaegsena. Parim toit enneaegsele lapsele on rinnapiim ja rinnapiima välja pumpamine on töö, mis aitab emal olla tegevuses oma lapse heaks, aidates leevendada oma muremõtteid. Uuringud näitavad, et enneaegselt sündinud laste emade rinnapiim sisaldab suuremat hulka antikehasid ja toitaineid, kui õigeaegselt sünnitanud naistel. Antikehad kaitsevad last haigestumiste eest, mis on enneaegsete laste suurimad ohustajad. 
Merekarpidest meisterdatud koaala
Lapsed naudivad rannaliival merekarpide korjamist. Et see tegevus oleks veelgi lõbusam, meisterdage kodus neist vahvaid loomi.